Valgustus, Viini kongress ja selle kooskõla. (1)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Valgustus Venemaal

........................................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus  Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus,

Ajalugu

14

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik ­ see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil, mis oli õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule.

Ajalugu

6

doc

Ameerika Ühendriikide sünd

-föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest Generaalstaatide kokkukutsumine: -kutsuti kokku maksude kehtestamiseks -5.05.1789 Versailles's Revolutsiooni algus: -14.07.1789 -saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud

Ajalugu

2

doc

Uusaeg

Francois Quesnay- Louis XV ihuarst, füsiokraat, tema sõnul kehtisid majanduses püsivate ja muutumatute seaduste kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused. Füsiokraatide meelest oli riigi sekkumine majandusellu lubamatu. Friedrich I- (Friedrich III) Ta sai end kuningaks kuulutada seetõttu, et tema Preisimaa-valdused asusid väljaspool Saksa-Rooma riigi piire ja esialgu pidigi ta saama kasutada kuninga tiitlit vaid Preisimaa kohta, kuid vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile ning niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsaimaid riike. Friedrich Wilhelm I ­ Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, äärmusliku merkantilismi esindaja. Berliini tänavatel võidi naistel rõivad katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Friedrich II Suur ­ Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi ­ Sanssouci loss.

Ajalugu

9

docx

Ajaloo arvestus

Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4

Ajalugu

6

docx

USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

a. aprillis, mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi. 1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress, otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks. 4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kinnitas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks ­ puhkes sõda. Algselt sõjaline ülekaal inglastel ­ parem relvastus, mehed, arvukam. Ameeriklastel aga suurem sisemine motiveeritus ning võeti üle indiaanlaste

Ajalugu

5

docx

Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga?

mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Valgustusajastust levis ka despootia ehk valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet omab riigis absoluutset poliitilist võimu, kuigi tegelikult oli klassikaliselt dispootia kasutusel juba vaaraodega Egiptuses, kus üks mees käsutab ja kasutab kõike ja kõiki ning ülejäänud inimesed on tema orjad. Prantsusmaal oli despootial siiski veidi teistsugune tähendus ja seal kehtis pigem valgustatud despootia ja selle idee autoriks oli prantsuse filosoof Voltaire. Idee kohaselt on riigile ja rahvale parimaks valistejaks haritud ja reformimeelselt piiramatu võimuga monarh. Prantsuse revolutsiooni tekkimise põhjuseks on ka sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused, ka majanduskriis, mis oli tingitud iganenud majanduspoliitikast, sõdadest ja toretsevast õukonnast. Just kõige viimane punkt ehk siis kuningapaari liigne rahaga priiskamine viis nende ebapopulaaruseni ja rahva umbusaldamiseni

Ajalugu

24

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed:

Ajalugu

Kommentaarid (1)