Valgusnähtused (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

HAPNIKU TÄHTSUS

molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas, tahm, süsi ja õhu lämmastikust (78% õhust) osaliselt lämmastikoksiidid (NOx) ning tuhk (mineraalne jääk).  KÕDUNEMINE

Keemia

6

ppt

Jäävöönd

Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud.  Kliima Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Virmalised  ... Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks.

Geograafia

9

pptx

Optika II kursus

Optika Optika on füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega, st. uurib nende nähtuste tekke põhjuseid, kirjledab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu  Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria ­ Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria ­ Laine saab levida teatud keskkonnas

Füüsika

4

docx

KEEMIA ALKAANID konspekt

seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. Põlemine on eksodermiline. Täielik põlemine =CO2+H2O. Pürolüüs on aine lagunemine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Krakkimine on pikkade süsivesinikuahelate lühemks tegemine. Utmine on kui destilatsioon. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid. Neid leidub orgaanilises aines.

Anorgaaniline keemia

30

pptx

VALGUSENERGIA

* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSALLIKAD *Levimine *Peegeldumine

Füüsika

1

doc

Jäävöönd

Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on väga vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see

Geograafia

13

ppt

Valgusallikad

Valgusallikate ajalugu ja valguse omadused Valgustite ajalugu Kõige esimesteks valguse allikateks olid tuli, leek ja tõrvik, mis tekkisid u. 400 000 aastat e.Kr. Tõrvikut tehti näiteks väga peentest okstest. Tõrvik oli ühtlasi esimene kaasaskantav lamp. Küünal tekkis umbes 150 aastat e.Kr. Petrooleumlambid Algelistele lampidele järgnesid petrooleumlambid. Petrooleumi arendas Dr. Abraham Gresner. Petrooleumlambi leiutajaks oli Francois Pierre Argand, see leiutati Prantsusmaal 1783ndal aastal. Kütusena kasutati igasuguseid erinevaid õlisid. Gaasipõleti Vaba leegiga gaasipõleti leiutati Sotimaal 1782. aastal ja gaasilamp patenteeriti 1799ndal aastal. Gaasi puhtuse puudumine ja vähene valguse hulk lükkasid gaasivalgustuse populaarsuse edasi, kuni Carl Auer von Welsbachi leiutis tõstis valguse hulka 510

Füüsika

2

docx

ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE

läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid. TÄHISTAEVA VAALTEMINE. *Soovitatav alustada õpetaja juhendamisel. * Vajalik eeltöö (välja selgitada, mida vaadelda tahetakse) *Hankida tähekaart- või atlas, taskulamp, nurkade mõõtmiseks vajalikud vahendid. *Õhtu peaks olema selge ja kuuvalguseta. Mõned valgusnähtused Maa atmosfääris on ettearvamatud ja kordumatud, nende vaatlemiseks ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks. Vaatlusel puutume kokku nähtustega, mis on seotud päikesevalguse levimisega Maa õhkkonnas. Valgusõpetusest teame, et mingile kehale või keskkonnale langev valgus võib edasi levida väga mitmesugusel viisil. (Oleneb keha ainest ja pinna siledusest). Osa valgust peegeldub tagasi, teine siseneb ainesse murdudes ja levides edasi, sealhulgas osaliselt hajudes ja neeldudes.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)