100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
G .
Õppematerjali autor
laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu
(võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2 Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Laineoptika Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. Valguslained jagunevad kera- ja sirglaineteks. Valguslainet iseloomustavad suurused on lainepikkus , mis näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel (vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus
Seda iseloomustab võrekonstant d=a+b, kus a=pilu laius ja b=piludevahelise ala laius. Kui võrele langeb valgus,mis sisaldab erineva komponente,siis tekkivad maximumid on jälgitavad erinevates suundades dsina=k, kus k=0,+-1,+-2..Valguse polarisatsioon- tavaliselt valgusallikast lähtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvälja võnked kõikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses ainult ühes kindlas sihis. Polarisatsioon näitab, et valguslained on ristlained. Polaroid- Polaroid on kristall, mis väänab valguse laine meile vajalikus suunas polarisatsioonitasandi pööramine- valguse intensiivsuse muutus polaroidide(polarisaatori ja analüsaatori) pööramisel. Kui polarisaatori (P) ja analüsaatori (A) polarisatsioonitasandid on paralleelsed, siis valgus pääseb neist läbi. Kui tasandid on risti, siis ei pääse. Ühe täisringi ajal on selliseid olukordi kumbagi 2 ja neile vastavad valguse intensiivsuse I maskimumid ja miinimumid
Optiliselt mitteaktiivsed ained omandavad magnetvälja toimel võime pöörata polarisatsioonitasandit. Dispersioon Valguse lahtumine spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. (vikerkaar). Punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem, violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub kõige rohkem. Kuna erinevate sagedustega valguslained muudavad erinevate keskkondade piirpinnal oma suunda erinevanurga võrra, jaotub pealelangev valgus spektriks. Pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse hajumine Keskkonna väikeste mittehomogeensuste tõttu tekkiv difraktsioon. Ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma. Võnkuvad elektronid muutuvad sekundaarlainete allikateks. Need lained levivad igas suunas. Aga see kehtib ainult heterogeenses keskkonnas.
v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4. Kui segada kokku punast, sinist ja rohelist õlivärvi saame musta, miks? Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus
pealelangeva valguse e.välja tugevuse ja polarisaatori ahelmolekulide vahel. 36.Huygens-Fresneli printsiibi sõnastus. Joonis selgitustega. Iga ruumipunkt, milleni lainefront mingiks ajahetkeks on jõudnud, muutub ise elementaarsete keralainete allikaks. Selliste keralainete mähispind moodustab uue, järgmisele ajahetkele vastava lainefrondi. 37.Valguslainete superpositsiooni printsiip. Kui mingis ruumipunktis kohtuvad erinevad valguslained, siis nende poolt tekitatavad elektriväljad (ka magnetväljad) liituvad kui vektorid. 38.Monokromaatilise ja koherentsete valgusallikate definitsioon. Monokromaatiline – valgusallikas, mis kiirgab ainult ühe kindla sageduse (ja ka lainepikkusega) valgust. Koherentne – monokromaatiline valgusallikas, mis kiirgab võrdse sagedusega, konstantse faasivahega valgust. 39.Interferentsi definitsioon. Interferentsimaksimumide ja -miinimumide teke.
pealelangeva valguse e.välja tugevuse ja polarisaatori ahelmolekulide vahel. 36.Huygens-Fresneli printsiibi sõnastus. Joonis selgitustega. Iga ruumipunkt, milleni lainefront mingiks ajahetkeks on jõudnud, muutub ise elementaarsete keralainete allikaks. Selliste keralainete mähispind moodustab uue, järgmisele ajahetkele vastava lainefrondi. 37.Valguslainete superpositsiooni printsiip. Kui mingis ruumipunktis kohtuvad erinevad valguslained, siis nende poolt tekitatavad elektriväljad (ka magnetväljad) liituvad kui vektorid. 38.Monokromaatilise ja koherentsete valgusallikate definitsioon. Monokromaatiline – valgusallikas, mis kiirgab ainult ühe kindla sageduse (ja ka lainepikkusega) valgust. Koherentne – monokromaatiline valgusallikas, mis kiirgab võrdse sagedusega, konstantse faasivahega valgust. 39.Interferentsi definitsioon. Interferentsimaksimumide ja -miinimumide teke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid