Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Maitsetaimede kasvatus

perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk- Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Murulauk kasvab nii päikese käes kui ka poolvarjus. Vegetatsiooniperiood algab vara, kohe, kui lumi sulab, ja taim on ilus hilissügiseni. Murulauku kasutatakse maitsetaimena. Tema lehti ja võrseid riivitakse maitseks kalale, kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada ka meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Rosmariin: Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti

Geograafia

8

doc

Referaat Sibulköögiviljad

Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised. Tema lehti ja võrseid riivitakse vürtsiks kalale, kartulitele või supile. Sellepärast kasvatatakse seda sageli aedades ja müüakse köögiviljapoodides.

Kokandus

16

docx

Köögiviljandus

Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda. · Tärkavad tõusmed vajavad mõnevõrra jahedamat temperatuuri. · Kõrgema temperatuuri vajadus on taas varuainete talletamise faasis · Soojus sõltub suurest valguse olemasolust. Soojuse nõudlikkuse järgi jaotatakse köögiviljad: Külmakindlad- pärinevad peamiselt mõõduka kliimaga aladel. Nende seemned hakkavad idanema alla 10C korral. Optimaalne temp. On neil 18-20 C. Taluvad lühiajalisi öökülma. Mitmeaastased köögiviljad elavad lumekatte all üle talvepaka (Porgand, hernes ,till, salat) Soojanõudlikud-pärinevad troopiliselt aladelt. Nende seemnedhakkavad idanema 10-15 C juures, optimaalne temp on aga 25-30 C

Aiandus

4

odt

Aed-harakputk

PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Berit Tõnts Aed-harakputk Uurimustöö Juhendaja:Marina Madisson Pärnu 2010  Aed-harakputk Aed-harakputk (Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Aed-harakputk on sulgjate lehtede ja väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim. Välimuselt meenutab ta siledalehist peterselli. Ta on maitsetaim, mille ürdi magusavõitu kerget maitset võiks võrrelda peterselli ja aniisi peene seguga. Taimele annab tema aromaatsuse eeterlik õli,mis koosneb paljudest komponentidest, sealhulgas metüülhavikool ja anetool, mis vastutab aniisimaitse eest. Aed-harakputke kasutatakse peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, eriti austatakse teda prantsuse köögis. Aed-harakputk kuulub koos estragoni, tüümiani ja peterselliga ka klassikalise viiest ürdist koosneva prantsuse maitsekomplekti fines herbes

Sissejuatus õpingutesse

274

pdf

Maitsetaimed

● Õied lillad kuni roosad. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost – Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr sumerlaste poolt. – Oli tuntud egiptlastel (kasutati balsameerimisel). – Rooma sõdurid kasutasid liivateevanne enne lahinguid jõusaamiseks. – Keskajal kuulus pühade taimede hulka, kasutati usurituaalidel. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti aprilli algul. – Seemned idanevad paremini valguse käes. – Taimed istutatakse avamaale mais. – Taimede vahekaugus 30 x 30 cm. – Vajab kuiva, kerget, lubjarikast ja viljakat kasvupinda ning päikesepaistelist kasvukohta. – On üsna külmaõrn ja kardab varakevadist päikest. – Paljundatakse peamiselt seemnetest, kuid ka poolpuitunud pistikutega. Taimede hooldamine ja saagi kogumine – Esimese kasvuaasta taimi on vaja kärpida hiljemalt augusti algul.

Ajaloolised sündmused

11

pdf

Köögiviljad

Vars ei moodusta pead Talub suvel kuumust Istutatakse mai lõpus või kasta juba poole suve pealt Varre pikkus sõltub sordist Sarnaneb teiste kapsastega juuni algul (istikud siis 40 Kui vähe vett, alumised Enne püsivate külmade Hele, tumeroheline; punakas niiskuse poolest ja valguse päeva vanad) lehed hakkavad kolletuma saabumiseni tuleb või violetne Nuhtlused ­ suur ja väike mullapalliga välja kaevata ja

Bioloogia

44

doc

Maitse- ja ravimtaimed

arvukalt õlinäärmeid. ÕIS ­ 1 cm pikkune, tihedatesse tähkõisikutesse koondunud, meelõhnaline, meelitavad kogu suve jooksul meelitavad ligi mesilasi ja kimalasi. Õitseb juuli ­ september. SEEMNED ­ viljaks pähklike Ajalugu ­ Iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju mainitud juba Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks. Kasvatamine - Iisop armastab päikesepaistelist kohta, pinnas peaks olema kuiv, kobe ja lubjarikas, pikkade juurte pärast ka sügavapõhjaline. Kasvab hästi ka pütis. Talub põuda, Väga külmadel talvedel tuleks teda veidi katta. Kevadel lõigata kuivanud kohad välja, vajaduse korral lõigata kogu taim tagasi

Terviseõpetus

9

doc

Taimekasvatuse kordamine

Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus, külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 ­le. See

Taimekasvatus

Kommentaarid (0)