Valgusallikas (0)

5 VÄGA HEA
 
Essee
Valgusallikas
Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest
(päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning
areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine
mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis
kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või
külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka
soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt.
68% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Valgusallikas #1
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Silver Kelder Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • Essee
  • Valgusallikas
  • Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest
  • päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning
  • areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine
  • mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis
  • kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või
  • külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka
  • soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt
  • arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks
  • jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja
  • äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab
  • nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma
  • silmadega. Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see
  • on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik
  • Ning ka infrapunakiirgus e
  • infravalgus
  • osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja teda nimetatakse
  • seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku
  • toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel
  • Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka
  • mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu). Valguselevimist
  • nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida
  • sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte
  • kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid – kiired eemalduvad üksteisest
  • koonduvaid – kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed
  • kiirte vahel on kogu aeg ühtlane vahe sees ning liiguvad samas suunas. Valguse
  • peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine keha pinnal ning valguse
  • peegeldumisel valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga
  • Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei
  • teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning minu meelest see on üks
  • vajalikum asi , mida läheb valgusõpetuses vaja

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

36
pdf
1
doc
12
pptx
30
pptx
1
doc
4
docx
18
docx
8
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto