Facebook Like
Hotjar Feedback

Valgud ja aminohapped (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped – neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped – organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside – tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks.
  • Primaarstruktuur –aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur – aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused , ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud , keratiin , lihasvalgud , kollageen. Kvarternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin , klorofüll.
  • Denaturatsioon – valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused , happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). Renaturatsioon  on denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur.
  • ENSÜÜMID - globulaarsed valgud, mis koosnevad, valdavas enamikus, temperatuuritundlikest aminohappejääkidest.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Valgud ja aminohapped #1 Valgud ja aminohapped #2 Valgud ja aminohapped #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kerli Tagel Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped %u2013 neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped %u2013 organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside %u2013 tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks.
    Primaarstruktuur %u2013aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur %u2013 aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur %u2013 sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur %u2013 kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll.
    Denaturatsioon %u2013 valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad hõlpsamini hüdrolüüsivateks (nt maos HCl-line denaturatsioon). Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Avaldub suhteliselt pehme denaturatsiooni korral ning eeldusel, et denaturatsioonifaktorid peavad olema kõrvaldatud. Selle tulemusena taastub primaarstruktuurist kõrgemat järku struktuur.
    8) Lihasvalgud aitavad meil liigutada, aktiin ja müosiin tõmbuvad kokku. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Rakkude jagunemisel aitavad kromosoome liigutada valguniidid.

    vitamiin , ensüüm , valgud , luud , vitamiinid , müosiin , foolhappe , aminohapped , seedimise

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    24
    doc
    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    12
    docx
    Bioloogia 10-klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun