100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
missL
Õppematerjali autor
Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume
asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval vähem, kuna käsitletatakse hetkeprotsesse, kuid neid ei saagi siiski mõista ilma ajalugu tundmata. 2)
Tõenäoliselt mitte lineaarne. Olulisim funktsionaalne mitmekesisus = seire Edifikaatorid – liigid, kes kujundavad koosluste põhiomadusi, nt metsades puud ja rabas turbasammal. Haruldustest funktsionaalselt erilised liigid ehk tugiliigid Looduslikult liigivaese ökosüsteemi rikastamine (viime liike juurde) ei pruugi anda tulemust Kahjustamise sotsiaalne mõju: ebavõrdsus suureneb Isegi kui keskmine tulu kasvab võib suureneda ebavõrdsus. Need kogukonnad, kes enne sellest ökosüsteemist olenesid saavad suurt kahju ja mingi osa inimesi hakkavad elama veel paremini, seega suurenev ebavõrdsus. Ohustatumad inimgrupid ei saa tavaliselt protsesse ise mõjutada (üleujutatud piirkonnas elamine). Tingliku väärtustamise meetod:
Tõenäoliselt mitte lineaarne. Olulisim funktsionaalne mitmekesisus = seire Edifikaatorid – liigid, kes kujundavad koosluste põhiomadusi, nt metsades puud ja rabas turbasammal. Haruldustest funktsionaalselt erilised liigid ehk tugiliigid Looduslikult liigivaese ökosüsteemi rikastamine (viime liike juurde) ei pruugi anda tulemust Kahjustamise sotsiaalne mõju: ebavõrdsus suureneb Isegi kui keskmine tulu kasvab võib suureneda ebavõrdsus. Need kogukonnad, kes enne sellest ökosüsteemist olenesid saavad suurt kahju ja mingi osa inimesi hakkavad elama veel paremini, seega suurenev ebavõrdsus. Ohustatumad inimgrupid ei saa tavaliselt protsesse ise mõjutada (üleujutatud piirkonnas elamine). Tingliku väärtustamise meetod:
reovett keskmiselt 0,7 g fosforit ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuse võrdlemiseks. Inimese ökoloogia (humaanökoloogia) kitsamas tähenduses inimese kui organismi autökoloogia; uurib inimese kohanemist äärmuslikes ja keskkonnakahjustustega tingimusis. Laiemas tähenduses kujunemisjärgus olev kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Integratsioon (lad. integratio liitumine, terviku moodustamine, integer terve) liitumine. Introduktsioon võõrliigi (introdutsendi) toomine alale, kus seda varemalt pole olnud. Tahtlikku i-i tehakse floora ja fauna mitmekesistamise, koosluste produktiivsuse suurendamise jm. eesmärkidel. Tahtmatu i. toimub märkamatult liiklus- ja töövahenditega, rõivastega jm. I-i kontrollib karantiin. Invasioon 1
1. Autökoloogia Isend – autökoloogia uurimisobjekt, üksikisik, organism, indiviid (karu, jänes) Ökoloogilised tegurid ehk faktorid: - otsesed, - on mõne organismi otsene mõju teistele. mõjutavad otseselt ainevahetust, vormimisprotsesse, kasvu ja arengut (valgus) - kaudsed - on muutused abiootilistes tegurites, mis mõjutavad teisi organisme. avalduvad teiste faktorite toimel, nt laiuskraad, absoluutne kõrgus merepinnast. - abiootilised - Eluta looduse tegurid. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi
töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha.
..................................................19 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika............................................................22 3. TULEMUSED.....................................................................................................................25 3.1. Niidu- ja metsakoosluste pindala muutused 20. sajandil.........................................25 3.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule...............................................................................................................30 3.3. Uurimisala metsasus erinevatel maapinna kõrgustel...............................................33 3.4. Niiskustingimuste ja majandamisreziimi mõju luha taimkattele ...........................34 4. ARUTELU..........................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid