nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab ära patsiendi kaebused ja kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Valetamine ja enese-pettus Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada
Põrgupõhja uus vanapagan Arvustus Põrgupõhja uus vanapagan on Anton Hansen Tammsaare romaan. See on allegooriline teos kus on välja toodud erinevad inimtüübid. Selle romaani põhiprobleem on, et jumal arvab,et inimesed ei tee teadlikult enam patte teadlikult vaid nad ei saa lihtsalt teisiti. Nii kaotaks põrgu oma funktsiooni ja põrgust saaks süütute karistus asustus. Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii
,,Kas teil on afäär" küsib Zjamel temalt, pigem meelde tuletades, et ta on ka veel olemas kui tõsiselt muretsedes. Aga Bernardil ongi suhe Etheliga. Teisalt, Bernard ei võta seda suhet tõsiselt. Ethel on abielus ja Bernard on seotud Zjameliga, kel on olnud hiljuti rasked ajad. Bernard ei taha Zjameli endast välja ajada, kuigi talle ei meeldi Zjamelile valetada ka. Hambaid krigistades ja Nietzsche lausungit meenutades, et valetamine on eluks vajalik ja lihtsalt osa hirmuäratava ning probleemse iseloomu olemasolust, ta ütleb : ,,Loomulikult mitte, kallis ja suudleb teda." Zjamel tunneb end palju paremini. Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda. Jumal, arstid, õpetajad, filosoofid- isegi mõned linnud valetavad üksteisele. (Nad
suudaksid andestada. Oleneb vale suurusest ja tähtsusest. Petmine võib muuta inimese elu väga palju nii vaimselt kui ka füüsiliselt, muutes ta käitumist ja väljavaateid. Arthur Miller'i näidendis "Proovireisija surm" oli põhiteemaks sõjajärgse kapitalismivormi probleemid ühendatud perekonnatragöödiaga. Willy Loman'i valed oli need, mis kahjustasid tema perekonna usaldust tema vastu ning viis ebaõnnestunud suheteni valetaja ja tema perekonna vahel. Ta poeg Biff lakkas oma isa usaldamast ning ei tahtnud temast enam midagi kuulda. Sellest saab järeldada, et valed võivad tekitada piire valetaja ja tema kaaslase vahele, mis paneb kaaslast enam teist mitte usaldama. Lisaks ei haava see ainult omavahelist suhet vaid tekitab ka emotsionaalset kahju. Ausus näitab austust teise inimese vastu. Kuid mõnikord on keeruline rääkida tõtt. Ei taheta
ole lubaduse andmisel mõtet. Kas hädavale on õigustatud? See oleneb olukorrast. Sa võid säästa inimest mõnest suuremast negatiivsest uudisest, aga kui ta hädavalest teada saab, siis kas asi oli tõesti seda väärt? Vale on õigustatud ainult siis, kui see on heal eesmärgil. Kui tahetakse teha kellelegi üllatust, selleks pead valetama näiteks oma asukoha kohta, kus oled või midagi muud, mis läheb üllatuse tegemiseks vaja. Õigustatud on ka lastele valetamine, sest väikeste laste pähe ei tohi tekkida mõtet, et maailm on julm ja ebaõiglane koht. Lapsed usuvad päkapikkudesse ja jõuluvanasse, mõned isegi hambahaldjasse. Nende olemasolu teeb laste tuju paremaks ning nad on tänulikud, kui saavad jõuluvanalt detsembris kinke. Seda rõõmu ei saa ometi neilt ära võtta. Aus olles säilib inimese maine. Olles kord juba valetanud, hakatakse kahtlema sinu aususes. Kes tahaks suhelda inimesega, kes luiskab ja valetab? Keegi ei taha
Väline surve võib kaasa tuua vastasseisu. Kergem rääkida, kui uurija pole negatiivselt meelestatud. Uurija otsib toetust oma uskumusele. Faktid võivad mitte teotada, aga uskumus püsib. Uus info vs otsida tõestust olemasolevale. Kui küsitlejad arvasid, et isik on süüdi, siis küsisid ka rohkem süüdi olevaid küsimusi. Liiga palju küsimusi võib hakata vastu töötama (piirangud infotöötluse kasutamisel; pausid, kuna peab mõtlema). Seda võidakse omakorda pidada valetamise allikaks - liiga kiire küsitlemine. Teiseks, mälu on konstruktiivne - kui anda ette mõtteid ja fakte, siis võidakse konstrueerida midagi, mis polegi õige. 21. Millised on põhilised valeütluste andmise põhjused (3) Gudjonssoni järgi? 1. Vabatahtlikult antud ülestunnistused teab kurjategijat, üritab teda kaitsta (avalikkuse tähelepanu, mulje avaldamine, politseile kättemaksmine, enda karistamine) 2
või valetab. Seepärast peab olem meetod väga põhjalikult uuritud ja konkreetselt analüüsitav, enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ühine see, et nad toetuvad teatud osa aktiivsuse näitajatele, et näidata erinevusi aju tegevuses, kui see täidab erinevaid ülesandeid: nagu tõe rääkimine ja valetamine. Muutused sünaptilises aktiivsuses on kaassõltuvuses ajuverevarustusest ja hapniku tasemest hemoglobiinis. See tähendab seda, et verevarustus suureneb selles aju piirkonnas, mis on aktiivne ja hapnikutase hemoglobiinis hakkab tõusma. Selliseid muutusi jälgitakse ka positron emissiooni topograafias (PET). Sellest tulenevalt peab tegema teste ning lõpuks võtma need testid kus valetati sarnased sümptomid lahutada sellest
1. Mida te arvate sellest, kui vanem valetab lapsele? Ma ei poolda absoluutselt valetamist, eriti veel kui lapsevanem valetab oma võsukesele- vanem peab olema lapsele eeskujuks. Kuid antud kontekstis, kus me räägime lapsele jõuluvana kohta valetamisest, pean tõdema, et oma laste esimestel eluaastatel olen ka mina seda teinud. 2. Millal on seda teiega juhtunud? Kas te mõtlete, millal on mulle valetatud, või millal ma ise valetan? Kui aus olla, siis ma olen täielikult valetamise vastane. Mulle absoluutselt ei meeldi, kui mulle endale valetatakse ning seega vihkan ka seda, kui pean ise valetama. Ma usun, et minu vanemad on mulle valetanud ainult siis, kui selleks on tõesti vajadus. Nt. nooruses samamoodi jõuluvana kohta või kui midagi halba on juhtunud. Mäletan hästi seda korda, kui minu vanaema ära suri. Olin siis alles 8-aastane ning kui emalt küsisin kus vanaema on, siis vastas ta mulle, et vanaema läks reisile. Hiljem ta muidugi rääkis nii nagu asi oli.
vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes. Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldes. Intiimsesse vööndi tungivad tavaliselt kas lähedased sugulased, sõbrad või inimesed, kes soovivad meid rünnata. Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad Juba ammustest aegadest saati on avatud peopesa peetud austuse, ustavuse, siiruse ning usalduslikkuse väljendajaks. Igapäevases elus tarvitame kahte peopesa asendit: Kausikesena nõgus ettesirutatud peopesa armuandi paluva kerjuse liigutus
Valetamine Miks inimesed valetavad? Kas valetamine ja tõe varjamine on omavahel sünonüümid? Kas mitterääkimist saab valetamiseks pidada? Miks inimesed üldse varjavad teiste eest asju ning tehtud tegusid? Teevad nad seda enda või teiste säästmiseks või kardavad nad inimeste hukkamõistu? Üldiselt on ikka nii, et valel on lühikesed jalad, ning kaua see varjatuks ei jää. Varem või hiljem tuleb kõik välja. Seepärast on valetajal raske elu, koguaeg peab meeles
tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ümber niisugusel määral tavaks ja seaduseks, et pea miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne tõe püüdlus üldse aset võiks leida," kõlab tema esimene suur pettumus maailmas (või sõprades? või endas?). Ühekülgselt sünge ja pessimistlik vaade inimkonnale
Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Ütlesin, et lokid on väga ilusad , kuigi need olid natukene ,,närtsinud" ja ära vajunud. Või siis, kui ma näen, et
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide
Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline
Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes , seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks. Seda tsooni kasutatakse ka ametiasjade ajamiseks . Selles tsoonis ei tunne inimene end üksildasena . Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldesja ka näiteks kui kõneleja räägib suure inimgrupi ees ja siis võib inimese süda kõvemini kloppima hakata , verre paiskub adrenaliin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. Et inimesed tunneksid end inimese seltskonnas hästi, peaksid ta hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid , näiteks lõunamaalased tsoonid on palju lähedasemad kui meil põhjamaade inimestel . PEAHOIAK See kuidas me mõjume teistele , sõltub kõik pea-ja ülakeha hoiakust . Inimest kes surub õlad taha , selja sirgu ja rinna ette pannakse tähele rohkem kui
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;
Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Kui tõstame rääkides käe suu ette, siis püüab aju takistada alateadvuses keelele tulevaid sõnu. Väidetakse isegi, et kui me näiteks räägime ja kuulaja katab suu käega, siis on ta veendumusel, et teie valetate. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Puudutatakse mitu korda kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku.
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi
teeme, meid tunnustades. Mõned inimesed on suurema peegelduse himulised, teised aga ideaal himulised. Mõned valivad enda ümber inimesi, kes neid peegeldaksid, annaksid tagasisidet, nagu nad ootavad. Teised otsivad inimesi, keda idealiseerida ehk imetleda. Paljusid meid ümbritsevad valetajad, mis annab suurema õiguse inimest kiirelt hukka mõista, miks ta seda teeb, milleks on talle valetamist vaja. Probleemid tekivad siis, kui selline valetaja tüüpi inimene hakkab ka ise uskuma muljet, mida ta inimestele avaldab ja vastavalt ka käituma, pannes ennast pidevalt ründepositsiooni, püüdes teha oma valede tõttu ohvriks langenud isiksust märklauaks, mille tõttu tulevad ka kiirelt teiste poolsed eelarvamused ning selles olukorras ennast puhtana välja tuua on vaid püüda eluga edasi minna, lasta inimestel see kõik halb unustada seni kuni lukustavad suu. Paljud meist ei pööra tähelepanu oma sisemaailmale
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep,
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep,
võtma, lõdvestuma või võimlema. Stresis inimesed on tihti närvilised, nende liigutused on kiired ja äkilised, hoiavad omaette, vältides teiste inimeste puudutusi. Kui märkate et inimesel on stress, suhtuge temasse mõistlikult ja aidake tal lõdvestuda. 10. Peatükk ,,No kes siis valetab?" Isegi kõige paremad valetajad ei suuda kontrollida osasid oma kehareaktsioone. Valetamise käigus tõuseb vererõhk, muutub hingamine ja nägu võib kahvatuks minna. Ainult kogenud valetajad oskavad selliseid asju varjata. Valetaja näoilme ja sõnad ei pruugi kokku minna, kui te seda märkate, siis võite kindel olla, et rääkija valetab. Samuti püüavad valetajad vältida silmkontakti, pilgutavad silmi tihedamini kui tavaliselt. Valetav inimene niheleb ja kipub oma nina sügama ning oma pead ära pöörata, et teine inimene nägu ei näeks
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Kahjuks tänapäeval asi sellistesse raamidesse ei mahu, kus lihtsalt aetakse mesi juttu ja kõnnitakse minema. Nagu öeldakse igal tööl on vääriline palk , seega on selliseid meessoost isikuid kes soovivad oma tehtud töö eest ka midagi enamat, kui ära kuulamine. Sellise valetamise kohta võiks öelda seda , et need mehed pole veel oma õiget leidnud ning koguvad omale armastust teistele haiget tehes. Veel siis Nipernaadist... Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui naised teda ei kohtakski. Ma usun, et elu pärast Toomase lahkumist on suur piin ja mõni õrnema hingega naine on valmis need piinad lõpetama
ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks
Kuidas olla vihane kellegi peale, kes on su kasvõi hetkekski õnnelikuks teinud? Nt. 13. („Seeba kuninganna“) Nipernaadi mõtles sellega seda, et ta jääb igavesti ootama ja igatsema oma eluarmastust, seda tema õiget naist, kes suudab temas vallandada tunded. Lisaküsimus. Arutle ühel alljärgnevatest teemadest, tuues mõlema seisukoha kaitseks kolm argumenti, mida toetad näidetega teosest. 1. Nipernaadi – valetaja või luuletaja? 2. Nipernaadi – elunautija või kannataja? 3. Nipernaadi – rikas või vaene? Toomas Nipernaadi, kas rikas või vaene? Igal inimesel on omad arusaamad rikkusest. Rikkuseks võib pidada materiaalseid asju, samas võib rikkuseks pidada ka teadmisi, tutvusi, elukogemust. Kahtlemata oli Toomas Nipernaadil neist kõigist midagi, mõnd rohkem mõnd vähem. Väliselt oli selge, et majanduslikus suhtes oli Nipernaadi üsnagi kehval järjel
Too teos kajastas hästi sellel ajastul elanud inimesi, kes otsisid endale lihtsamat elu. Seda tegi peategelane Aliide abielludes kommunisti Martin Truuga, mis tagas talle teatava turvatunde. Abiellumine ei olnud tema jaoks kerge, sest ta ei armastanud toda meest. Aliidele oli antud olukord raske, sest ta pidi pidevalt valetama Hansu asukoha kohta, sest ta hoidis armastatut oma majas peidus. Sellisele käitumisele järgnesid ka piinavad tagajärjed. Aliide valetamine ei olnud väike vale ning taoline tegevus rusus teda palju ning ta enesetunne oli justkui põrgusse minek, sest sellest oli raske lahti saada. Vassivad inimesed on aga sageli kurjad ning peavad viha absoluutselt kõikide inimeste peale. Nad näevad teiste silmas pindu, aga oma silmas palki mitte. Haiget saanud armunu, tundnud pidevat ebaõiglust, võib minna teatud mõttes hulluks, sest on lasknud ise endale haiget teha. Sofi Oksaneni teoses muutus peategelane Aliide väga kurjaks ja
pidudel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõpradega koos viibides. · Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Kõrvaliste inimestega suheldes. · Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Suurema inimrühmaga suheldes. · Intiimsesse vööndi tungivad tavaliselt kas lähedased sugulased, sõbrad või inimesed, kes soovivad meid rünnata. Viimase puhul hakkab meie süda kõvemini kloppima, verre paiskub adrenalin, mis annab ajule ja lihastele signaali, et peab võitluseks valmistuma. · Et inimesed tunneksid end sinu seltskonnas hästi, peaksid hoidma vahemaad. Kuid on ka erandeid, kuna erinevatel rahvustel on erinevad laiusega intiimsed vööndid. Peopesad: · Kausikesena ettesirutatud peopesad- kerjuse liigutus · Allapoole pööratud peopesad- tagasihoidev ja rahulik zest 4 Näo puudutamine:
Aga üks päev õppejõud keelasid tal sinna tulla, kuna arvasid, et õpilased ei keskendu enam nii palju õppimisele ja Berganza pandi koduaias ketti jälle. Neegritarteenija käis teda aeg ajalt kehvalt toitmas. Aga kuna neegritar oli armunud mingisse neegrisse ja igal õhtul tema juurde hiilis, siis ta viis Berganzale toitu selle eest, et ta vaikiks. Mitu ööd oli juba niimoodi kestnud, aga Berganzal viskas kopa ette, ta mõtles et ta ei taha siuke valetaja olla ja järgmisel ööl läks neegritarile vaikselt kallale, et pererahvas ei kuuleks. Neegritar oli nüüd kaks nädalat voodi haige ja ei saanud perele öelda, mis tal päriselt viga. Terveks saades üritas ta uuesti öösel neegri juurde minna ja Berganza läks talle uuesti kallale. Enam neegritar koera ei usaldanud ja ta püüdis teda tappa, talle söögiks viies võis praetud käsna, aga Berganza sai sellest aru ja otsustas põgeneda
Vahel mõtlen inimeste aususe üle Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama, kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult. Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed. Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt. See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui p
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste
Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
