50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chargr
Õppematerjali autor
viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et
Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii. Valetamine võib olla isekas või teise inimese kasu püüdev. Inimene valetab, kuna ta ei taha võtta vastutust oma tegude eest ning tahab teiste silmis parem välja näha, kui ta seda tegelikult on. Samas valetab inimene mõnikord, et kaitsta oma lähedasi saamaks haiget. Ei edasta ning muudab informatsiooni, mis seda võiks teha. Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad, nad on lihtsalt kõige tuntumad. On olemas veel valetamise tehnikaid
,,Kas teil on afäär" küsib Zjamel temalt, pigem meelde tuletades, et ta on ka veel olemas kui tõsiselt muretsedes. Aga Bernardil ongi suhe Etheliga. Teisalt, Bernard ei võta seda suhet tõsiselt. Ethel on abielus ja Bernard on seotud Zjameliga, kel on olnud hiljuti rasked ajad. Bernard ei taha Zjameli endast välja ajada, kuigi talle ei meeldi Zjamelile valetada ka. Hambaid krigistades ja Nietzsche lausungit meenutades, et valetamine on eluks vajalik ja lihtsalt osa hirmuäratava ning probleemse iseloomu olemasolust, ta ütleb : ,,Loomulikult mitte, kallis ja suudleb teda." Zjamel tunneb end palju paremini. Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda. Jumal, arstid, õpetajad, filosoofid- isegi mõned linnud valetavad üksteisele. (Nad
Inimeste suhtumine aususesse ja petmisesse Igale olukorrale leidub alati rohkem võimalusi kui ainult üks ning iga inimene reageerib neile erinevalt. Mõndasi olukordi on lihtsam lahendada, teisi aga mitte nii väga ning tuleb kaalutleda hoolikalt. Kas jääda ausaks või rääkida väike vale? Ennekõike tuleks aga olukordade lahendamiseks mõelda tagajärgedele ning kuidas võimaliku petmise tõttu võivad sellesse suhtuda ümbritsevad kaaslased. "Tuleb olla aus," on lause, mida õpetatakse juba lapsest saadik ja mida peetakse väärtuseks, kuid tegelikkuses ei leidu ühtegi inimest, kes poleks kunagi valetanud. Aususesse suhtub iga inimene erinevalt, sest igaühel on sellest oma arusaam. Mõnikord ei taha inimesed olla ausad sellepärast, et
Vahel mõtlen inimese aususe üle Kõik inimsuhted on üles ehitatud aususele ja teineteise usaldamisele. Kas inimene suudab olla läbinisti aus kõigiga või tuleb mõnel hetkel kasutusele võtta hädavale? Vale saab olla ka õigustatud. Olles aus teise isikuga, avad sa ennast talle ning ta saab tundma tõelist sind. Kõik seda paraku ei tee, sest kardavad haiget saada ennast avades ja sel juhul ei olda aus. Ausus toob inimesi üksteisele lähemale ja suurendab usaldust. Kasvõi üks vale võib rikkuda aastate pikkuse inimsuhte. Kas ta varjas tõde, et teist mitte haavata või ta oli liiga arg tõe välja ütlemiseks? See oleneb muidugi olukorrast ja teemast, mille puhul valetati
Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused? Halb kodeerimine esmasel tunnetamisel/tajumisel. Seda võib põhjustada halb nähtavus (halb valgustus, lühike kestus, kaugus). Täpsus väheneb, kui isikut on halvasti näha, nägemise aeg on lühike ja relva olemasolu. Tähelepanu on samuti oluline, kui seda pole, siis on raske hiljem ära tunda. (hindajapõhine) Vahel ei öelda tunnistajatele otseselt, et äratundmiseks esitamise reas ei pruugi olla teo toimepanijat
või valetab. Seepärast peab olem meetod väga põhjalikult uuritud ja konkreetselt analüüsitav, enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ühine see, et nad toetuvad teatud osa aktiivsuse näitajatele, et näidata erinevusi aju tegevuses, kui see täidab erinevaid ülesandeid: nagu tõe rääkimine ja valetamine. Muutused sünaptilises aktiivsuses on kaassõltuvuses ajuverevarustusest ja hapniku tasemest hemoglobiinis. See tähendab seda, et verevarustus suureneb selles aju piirkonnas, mis on aktiivne ja hapnikutase hemoglobiinis hakkab tõusma. Selliseid muutusi jälgitakse ka positron emissiooni topograafias (PET). Sellest tulenevalt peab tegema teste ning lõpuks võtma need testid kus valetati sarnased sümptomid lahutada sellest
Minuga läks see eriti traumeerivalt. Olin siis just 6 saamas, kui ühel jõuluõhtul, mina jõuluvana süles istudes, jõuluvana habe järsku eest ära kukkus ning jõuluvana asemel vaatas mulle vastu naabrimees. Olin nii shokeeritud sellest, et alguses ei suutnud isegi nutta. Kogu minu lapsepõlv varises see hetk kokku. Peale seda olin ma vanemate peale mitu päeva vihane, sest nad valetasid mulle. 7. Kas teie jaoks on jõuluvana kohta lastele valetamine halb? Valetamine on alati halb, ükskõik mille pärast seda tehase. Kuid mina, lapsevanemana, ei võta jõuluvana vale tavalise valena. See vale on nö ilus vale. Vn olles ise kunagi laps olnud, mäletan ma väga hästi, kui tore oli jõuluvana ootus ning kui õnnelik ma olin, kui sain jõuluvana põlve peal istuda ning salmi lugeda. 8. Millal kavatsete oma lastele jõuluvana tõe paljastada? Minu tütar juba teab, et emme-issi panevad jõulupakid kuuse alla ning jõuluvana mängib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid