Vaktsineerimis töö (2)

Sarnased õppematerjalid

32

pptx

Vaktineerimise poolt või vastu

Vaktineerimise poolt või vastu Elena Borissov Vaktsineerimise vastu  1. Vaktsiinid on väga mürgised. • Alumiiniumi peetakse krampide, ajukahjustuste, Alzheimeri tõve ja dementsuse põhjustajaks. • Formaldehüüd on tuntud kantserogeen (põhjustab vähki). • Elavhõbe kahjustab inimese närvi- ja immuunsüsteemi rakutasandil. Kui organismi süstida elavhõbedat, siis puudub tal võimalus end mürgituse eest kaitsta. Veelgi ohtlikumaks teeb elavhõbeda see, et ta ladestub organismis, st keha ei suuda teda välja viia.  2. Vaktsiinid rikuvad ära immuunsüsteemi normalse arengu. • Laste seas levivad ,reumatoidne artriit, lasteea suhkruhaigus, bronhiaalastma, Crohn’i tõbi, Guillain-Barre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele  3. Vaktsiinide kõrvalnähud �

Biotehnoloogia

14

doc

Vaktsineerimine

õpiti seda kasutama 2. aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis ida suunas Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Variolatsioon ei olnud ainukene vaktsineerimise viis ­ 18. sajandi keskel kaitsepookis Soti arst Francis Home lapsi leetrite vastu. Edward Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798. aastal raamatus "Variolae Vaccinae". Kulus veel 87 aastat, kuni Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Nendesse aastate jooksul toimus ka kanakoolera ja siberi katku vaktsiinide väljatöötamine. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus

Bioloogia

10

rtf

Referaat: Vaktsineerimine

see levis Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Samas tuleb märkida, et variolatsioon ei olnud ainukene empiirilise vaktsineerimise viis ­ 18. sajandi keskel kaitsepookis Shoti arst Francis Home lapsi leetrite vastu. Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798. aastal raamatus "Variolae Vaccinae". Kulus veel 87 aastat, kuni arstiteaduse üks helgemaid päid Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele

Meditsiin

2

docx

Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik?

Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosiva

Bioloogia

23

docx

C hepatiit

 B-HEPATIIT B-hepatiidi viiruse (HBV) kuulub DNA viiruse hulka NAKKUSALLIKAS:  haige inimene  viirusekandja inimene, peale infitseerimist jääb 10st 1või 2 viirusekandjaks, alla aastastest lastest jab enamus põdenutest kroonilisteks kandjateks. NAKKUSE LEVIMINE / ÜLEKANNE  Parenteraalselt so.vere ja verepreparaatidega (ka doonoriverega),mittesteriilsed med.vahendid,  süstimisel ühiste süstaldega,  tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastuste, naha ja limakestade mikrotraumade korral,  sugulisel teel  Vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule raseduse/ sünnituse ajal.  Horisontaalne – sülg, very, nahavigastus pereliikmed ja lähedased.  Potentsiaalselt ohtlikud on sülg, higi, veri, sperma, pisarad, uriin, tupesekreet, rinnapiim PEITEPERIOOD: Inkubatsiooniperiood/ algperiood on 1-6 kuud,

Kategoriseerimata

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole.  B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k)  Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja  Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus.  Ennetamine: hoidumine vöörastest hüg

Haige laps

5

docx

HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti.

Õendus

7

docx

Geneetika KT konspekt-12 klass

I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Pisikestest keemiliste ühendite Ühest ilma tuumata Koosnevad pakikestest rakust Saab Ei ole võimalik Haiguste ravi antibiootikumidega antibiootikumidega ravida ravida Vaktsineerimise ajalugu 1796. aastal avastati, et lehmi lüpsvad inimesed on rõugete vastu immuunsed. Lehmarõuged inimestele haigust ei tekitanud, küll aga

Kategoriseerimata

Kommentaarid (2)