Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vaktsineerimine (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaktsineerimine vajalik ?
  • Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse ?
 
Säutsu twitteris




Vaktsineerimine







Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Vaktsineerimise ajalugu 4
Miks on vaktsineerimine vajalik? 5
Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse ? 6
Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini 11


Sissejuhatus


Erinevalt bakteritest, taimedest ja putukatest on loomade organismis alates kaladest evolutsiooni käigus tekkinud efektiivne kaitse võõrorganismide valkude vastu. Selles kaitsesüsteemis, mida nimetatakse immuunsüsteemiks, etendavad olulist osa kaks komponenti: B-lümfotsüütide poolt toodetavad antikehad ja tsütotoksilised ehk rakke lagundavad T-lümfotsüüdid.
Antikehad on valgulised kaitsemolekulid, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Juhul kui võõrvalkudeks on viiruse ümbrise või kapsiidi koosseisu kuuluvad viirusvalgud, siis soodustavad antikehad viirusosakeste lagundamist organismis, vähendades sellega nakkuse levikut.
Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud . Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine.
Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus , mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega.
Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid , mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta.
Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis on immuunsüsteem kohe valmis teda kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid. Kui aga suureneb vaktsineerimata inimeste osakaal, võivad tekkida haiguspuhangud .

Vaktsineerimise ajalugu


7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. Esimesed viited rõugevastase immuunsuse tekitamisele pärinevad 10. sajandi Hiinast; 17. sajandi lõpus kasutati Hiinas nelja rõugetevastase immuniseerimise viisi. Variolatsiooni ehk pärisrõugepookeid hakkasid regulaarselt kasutama 16. sajandil India brahmiinid. Variolatsiooni kui vaktsineerimise meetodit tutvustas Inglismaal esimesena 1721. aastal leedi Mary Wortley Montagu, kes oli seda õppinud Konstantinoopolis. Tema variolatsioonikatsetused sarnanesid rohkem teadliku rõugetesse nakatamisega ning nende efektiivsus oli juhuslik. Variolatsiooni päritolu on jäänud paljuski selgusetuks – nähtavasti õpiti seda kasutama 2. aastatuhande alguses Kesk-Aasias, kust see levis ida suunas Hiinasse ning lääne poole Türgimaale ja sealt edasi Euroopasse. Variolatsioon ei olnud ainukene vaktsineerimise viis – 18. sajandi keskel kaitsepookis Šoti arst Francis Home lapsi leetrite vastu.
Edward Jenner oli esimene, kes kasutas teadusliku eksperimendi elemente, lähtudes seejuures rahvatarkusest, et lehmarõugeid põdenud inimene ei nakatu pärisrõugetesse. Oma töö tulemused avaldas ta 1798 . aastal raamatus “Variolae Vaccinae”. Kulus veel 87 aastat, kuni Louis Pasteur jõudis 1885 inimese vaktsineerimiseni marutõve vastu. Nendesse aastate jooksul toimus ka kanakoolera ja siberi katku vaktsiinide väljatöötamine. Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud “aine” süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning Pasteuril oli vastaseid isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 
19. sajandi lõpul arenesid nii mikrobioloogia kui vaktsinoloogia kiiresti: Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 – inimese katku vaktsiini. 

Miks on vaktsineerimine vajalik?


Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa elukindlustusest nakkushaiguste vastu. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki , keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid haigusi Eestis kas enam üldse ei esine või esineb neid harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik olemus hakkab ununema. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vaktsineerimine #1 Vaktsineerimine #2 Vaktsineerimine #3 Vaktsineerimine #4 Vaktsineerimine #5 Vaktsineerimine #6 Vaktsineerimine #7 Vaktsineerimine #8 Vaktsineerimine #9 Vaktsineerimine #10 Vaktsineerimine #11 Vaktsineerimine #12 Vaktsineerimine #13 Vaktsineerimine #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Atroxis Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisaldab vaktsineerimise tutvustust, ajalugu ja miks see vajalik on, haiguste mille vastu vaktsineeritakse lühitutvustused, vaktsineerimine Eestis.
vaktsineerimine , bioloogia

Mõisted


Kommentaarid (1)

TMarta profiilipilt
14:31 02-11-2017


Sarnased materjalid

11
doc
Vaktsineerimis töö
2
odt
Vaktsiinid
10
rtf
Referaat-Vaktsineerimine
12
pptx
HPV ja vaktsineerimine
39
docx
Mikrobioloogia
170
pdf
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
21
doc
MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun