Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vaktineerimise poolt või vastu (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Vaktineerimise poolt või vastu #1 Vaktineerimise poolt või vastu #2 Vaktineerimise poolt või vastu #3 Vaktineerimise poolt või vastu #4 Vaktineerimise poolt või vastu #5 Vaktineerimise poolt või vastu #6 Vaktineerimise poolt või vastu #7 Vaktineerimise poolt või vastu #8 Vaktineerimise poolt või vastu #9 Vaktineerimise poolt või vastu #10 Vaktineerimise poolt või vastu #11 Vaktineerimise poolt või vastu #12 Vaktineerimise poolt või vastu #13 Vaktineerimise poolt või vastu #14 Vaktineerimise poolt või vastu #15 Vaktineerimise poolt või vastu #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elena Borissov Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Vaktsineerimis töö

Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist

Bioloogia
thumbnail
39
docx

Mikrobioloogia

tervishoiu asutusega seotud infektsioon Uus infektsioonhaigus, mis tekib 48t pärast hospitaliseerimist või tervishoiu asutuse külastamist. Erandid operatsioonid ja proteesid. Soodustavad Immuunpuudulikkus (haigus või ravi või iga). Pikaaegne antibiootikumravi Laialdased vigastused. Personali nappus. Halvad hügieenireeglid. Epideemiate vältimine ja kontroll I Reservuaaride avastamine ja kahjutustamine. Ülekandeteede blokeerimine. Vastuvõtlike inimeste arvu vähendamine ­ vaktsineerimine ja ravi. Karantiin .Informatsioon. Hospitaalinfektsioonide kontroll Epideemiate vältimine ja kontroll II - ülekandeteede blokeerimine Õhuga edasikantavad nakkushaigused - aerosoolide leviku tõkestamine, nakkushaigete isoleerimine, maskide kandmine. Artropoodidega edasikantavad nakkushaigused - putukate leviku ja paljunemise tõkestamine. Otsesel kontaktil edasikantavad nakkushaigused - sagedane kätepesu, kontaktide arvu vähendamine miinimumini, kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku

Mikrobioloogia
thumbnail
58
pdf

Viirused

Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-

Bioloogia
thumbnail
86
pdf

Bakterid

B. cereus: tekitaja isolatsioon arvatavalt teda sisaldavast toidust või mittefekaalsetest materjalidest. Ravi ja profülaktika. B. anthracis: penitsilliin, erütromütsiin, klooramfenikool, klindamütsiin. Resistentsed sulfoonamiididele, laiendatud spektriga tsefalosporiinidele. Võimaliku penitsilliin- ja doksütsükliinresistentsuse tõttu soovitatakse empiirilises ravis tsiprofloksatsiini. Profülaktikas loomakarjade ja endeemilises piirkonnas elavate inimeste vaktsineerimine aitab kontrollida, mullast on tekitajat hävitada raske. B. cereus: GI infektsioone ravitakse sümptomaatiliselt. Silma- ja teiste invasiivsete haiguste ravis võõrkeha eemaldamine, ravi vankomütsiini, klindamütsiin, tsiprofloksatsiini või gentamütsiiniga. GI profülaktikas korralik toiduvalmistamine. Bakterid mõmm :) 05/06 Erysipelothrix rhusiopathiae Üldist.

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine. 3) Õgirakud(fagotsüüdid) - Hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad ka viiruste ja antikehade komplekse. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- Rakubioloogia. Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676. Nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus :

Bioloogia
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11

Bioloogia
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee

immunoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun