Vaimupuue, õpimapp (0)

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse osakond
VAIMUPUUE
Õpimapp
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.VAIMNE ALAARENG 5
1.1.Definitsioon 5
1.2.Vaimse alaarengu tasemed 6
1.3.Põhjused 7
1.4.Kui inimesel on vaimupuue 8
2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS 10
2.1.Varajane sekkumine 10
2.2.Arendustegevus 11
2.3.Individuaalne arenduskava 12
2.4.Psühhosensoorne treening , mootoorika treening ja kommunikatsioon 14
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
LISA 2

SISSEJUHATUS

J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatushariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldesuudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed omaiseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd , et nendearenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisilavalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikekserivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5).
Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalusedhariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võibpidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus koguselle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade , vanavanemate ,ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eesthoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemadinformatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõigeparem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suurroll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset jamajanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.)
Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline.Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aegamööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine onjäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid onkinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapsearendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.)
Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessisläbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, temakehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused onerinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas,2000.)
Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alatimitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamiselon oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealinevaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolesteelkooliealise lapse eas. Seda silmas pidades tuleb valida sobivaraskusastmega tegevused ja meetodid lapse õpetamiseks. (Rästas,2000, 4.)
Vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed:armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja samapalju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, ning kedagi, kesusub lapsesse, kes juhendab ja õpetab teda.

VAIMNE ALAARENG

Vaimne alaareng pole eraldi kliiniline sündroom ega haigus, kuigisee võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel. Wechsler kirjutaspoolsada aastat tagasi, et vaimne alaareng „pole haigus nagu tüüfusvõi leetrid , vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei oleüht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengutõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalsehoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata.(Linna, 2004.)
Vaimset alaarengut peeti kaua salapäraseks seisundiks, millega onseotud üleloomulike jõudude toime. Esimene, kes vaimselealaarengule teaduslikus mõttes tähelepanu pööras, oli prantsusearst M. G. Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Educationd`un Homme Sauvage. (samas, 5).

Definitsioon

Vaimse alaarengu definitsioonid , nagu ka nimetused, on aja jooksulmuutunud. Mental retardation ja mental deficiency

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪