Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Vaimupuue, õpimapp (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse osakond
VAIMUPUUE
Õpimapp
Tallinn 2014


SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1.VAIMNE ALAARENG 5
1.1.Definitsioon 5
1.2.Vaimse alaarengu tasemed 6
1.3.Põhjused 7
1.4.Kui inimesel on vaimupuue 8
2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS 10
2.1.Varajane sekkumine 10
2.2.Arendustegevus 11
2.3.Individuaalne arenduskava 12
2.4.Psühhosensoorne treening , mootoorika treening ja kommunikatsioon 14
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
LISA 2


SISSEJUHATUS


J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd , et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5).
Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade , vanavanemate , ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.)
Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline. Sellega tuleb aga algust teha juba varakult, et mitte õiget aega mööda lasta. Osade lasteaias käivate laste arengusse sekkumine on jäänud hiliseks – lapse valed asendid, käitumismustrid on kinnistunud, puuduvad iseteeninduse harjumused. Seega on lapse arendamise ja õpetamise seisukohast väga oluline leida sobiv koolieelne lasteasutus – erilasteaed või tavalasteaed. (samas, 3.)
Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.)
Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealine vaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolest eelkooliealise lapse eas. Seda silmas pidades tuleb valida sobiva raskusastmega tegevused ja meetodid lapse õpetamiseks. (Rästas, 2000, 4.)
Vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, ning kedagi, kes usub lapsesse, kes juhendab ja õpetab teda.
  • VAIMNE ALAARENG


    Vaimne alaareng pole eraldi kliiniline sündroom ega haigus, kuigi see võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel. Wechsler kirjutas poolsada aastat tagasi, et vaimne alaareng „pole haigus nagu tüüfus või leetrid , vaid pigem teatud terviklik tagajärg, millel ei ole üht kindlalt või selgelt nähtavat põhjust. Vaimselt alaarenu ei põe mingit haigust, vaid ta on isik, kes mõistuse puuduliku arengu tõttu ei ole võimeline oma keskkonnas toime tulema ilma spetsiaalse hoolitsuseta, koolituseta ja vahel ka hooldusasutuses olemata. (Linna, 2004.)
    Vaimset alaarengut peeti kaua salapäraseks seisundiks, millega on seotud üleloomulike jõudude toime. Esimene, kes vaimsele alaarengule teaduslikus mõttes tähelepanu pööras, oli prantsuse arst M. G. Itard, kes 1801. aastal avaldas teose De l`Education d`un Homme Sauvage. (samas, 5).
  • Definitsioon


    Vaimse alaarengu definitsioonid , nagu ka nimetused, on aja jooksul muutunud. Mental retardation ja mental deficiency tähendavad sõna-sõnalt vaimset mahajäämust, vaimset puudulikkust ja intellekti puudulikust. Uuem nimetus on intellectual disability , mille eestikeelne vaste tänapäevases haiguste klassifikatsioonis (RHK-10) on vaimne alaareng. (Häidikind, 2008).
    Vaimne alaareng (oligofreenia, nõrgastuslikkus) – on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud oskuste ja intellekti madalam tase, mis avaldub tunnetuses, kõnes ja sotsiaalsetes võimetes. Vaimse alaarenguga võib kaasneda mõni muu vaimu – või kehapuue. Neil lastel on nõrgenenud sotsiaalse kohanemise võime. Kerge vaimse mahajäämusega lastel ei pruugi see soodsas ja toetavas sotsiaalses miljöös olla silmatorkav. (samas, 5.)
  • Vaimse alaarengu tasemed


    Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet:
  • Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega. Enamik neist saavutab täieliku iseseisvuse eneseteenindamisel, samuti praktilised oskused, kuid tavalisest tunduvalt aeglasemalt. Vaimsete võimete, käitumise ning tunde- ja tahteelu iseärasuste poolest on vaimse alaarenguga lapsed väga erinevad. Ühed on väheaktiivsed, loiud, aeglased, halva koordinatsiooniga, puuduliku peenmotoorika ja takerduvate liigutustega, ei suuda järgmisele tegevusele ümberlülituda. Mängudest langevad nad kiiresti välja, sest ei taipa mängu süžeed ega suuda teiste mängijatega ühtlast tempot hoida. Nad vajavad tegevustes pidevat individuaalset abi, näitlikustamist, osade kaupa ja aeglast seletamist, tähelepanu aktiveerimist. Teised lapsed on rahutud, hooletud, muretud, ülesandest kergesti kõrvale kalduvad, neil puudub huvi tegevuse vastu. Meeleolu on neil pisut kõrgenenud, nad räägivad palju, kuid jutul puudub mõte või pole see käsiloleva tegevusega seotud. Nad tüdinevad ja väsivad kiiresti, mistõttu nende erutus kasvab. Ülesannete täitmisest nad ei keeldu, kuid on tähelepanematud, impulsiivsed, järelemõtlematud.
  • Mõõdukas vaimne alaareng (IQ 35-49). Sellesse kategooriasse kuuluvad lapsed, kelle mõistus ja kõne arenevad aeglaselt ning saavutused on piiratud. Ka nende eneseteenindusoskused ja mootorsed võimed on arengus maha jäänud ning mõned neist vajavad isiklikku abistajat. Osa lapsi ei õpi kunagi ladusalt kõnelema, kuid nad võivad aru saada lihtsatest korraldustest ja õppida kasutama viipeid, piktogramme või muid märke , kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust.
  • Raske vaimne alaareng (IQ 20-34). Selle kategooria lastel on psüühika areng harilikult tunduvalt madalama tasemega, millest tulenevalt kõne kas puudub või on väga algeline. Enamikul neist on motoorika oluliselt häititud või kaasneb puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele või arengu hälbele.
  • Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Vaimupuue-õpimapp #1 Vaimupuue-õpimapp #2 Vaimupuue-õpimapp #3 Vaimupuue-õpimapp #4 Vaimupuue-õpimapp #5 Vaimupuue-õpimapp #6 Vaimupuue-õpimapp #7 Vaimupuue-õpimapp #8 Vaimupuue-õpimapp #9 Vaimupuue-õpimapp #10 Vaimupuue-õpimapp #11 Vaimupuue-õpimapp #12 Vaimupuue-õpimapp #13 Vaimupuue-õpimapp #14 Vaimupuue-õpimapp #15 Vaimupuue-õpimapp #16 Vaimupuue-õpimapp #17 Vaimupuue-õpimapp #18 Vaimupuue-õpimapp #19 Vaimupuue-õpimapp #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Elise1988 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    SISUKORD
    SISSEJUHATUS 3
    1. VAIMNE ALAARENG 5
    1.1. Definitsioon 5
    1.2. Vaimse alaarengu tasemed 6
    1.3. Põhjused 7
    1.4. Kui inimesel on vaimupuue 8
    2. VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS 10
    2.1. Varajane sekkumine 10
    2.2. Arendustegevus 11
    2.3. Individuaalne arenduskava 12
    2.4. Psühhosensoorne treening, mootoorika treening ja kommunikatsioon 14
    KOKKUVÕTE 16
    KASUTATUD KIRJANDUS 17
    LISA 1
    LISA 2

    Vaimupuue , vaimupuudega laps lasteaias , individuaalne arenduskava , alaareng , puue , treening , lapsevanem , vaimne alaareng

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    52
    pdf
    Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused
    152
    docx
    KASVATUSE KLASSIKA
    352
    pdf
    Andekusest ja andekatest lastest
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    48
    docx
    ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun