50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kun251
Õppematerjali autor
Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas
lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku toetust vastavalt vajadustele
Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f
Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena arengut segavaid puudeid , mis ei kaasne haigustega. Liitpuue on väga erinevate puuete kooslus, mis on iga
ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002). Erivajadusi võib liigitada Kanepi (2008) andmetel peamiselt kaht erinevat liiki tunnuse põhjal,
või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguetappi (0-1a.) suunab valdavalt pere, lapse arengu allikaks on tema kõige lähedasemad inimesed, eelkõige ema. Paljudel lapsevanematel aga
laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb Downi sündroom veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. Vanemate vanus Naisel suureneb Downi sündroomiga lapse saamise tõenäosus koos tema vanusega rasestumise hetkel. Eriti järsku hakkab see tõusma alates 35. eluaastast. Peaaegu kõigis arenenud riikides läheb enam kui 35-aastane naiste arvele vähem kui 10 protsenti kõigist rasedustest. Just sel põhjusel vaatamata individuaalsete riskitegurite suurenemisele sünnitavad just vanemad kui 35-aastased naised ainult kolmandiku Downi sündroomiga lastest. Seega kujutab laialt levinud seisukoht, nagu sünniksid Downi sündroomiga lapsed üksnes
Mis on selliste inimeste élu mõte? Kas ei oleks parem, kui nad sureksid? Kui sellistest mõtetest ja tunnetest saaks kellegagi rääkida ning nendesse suhtutakse soojuse ja mõistmisega, siis on loodud tingimused isiklikuks arenguks, mida ei paku kaugeltki iga töö. Et hooldustöös on vaja niipalju endast anda, peab ametirolli kujundama oma isiku järgi. Me suhtume teistesse igaüks omal kombel. Ja nii see peabki olema: vaimupuudega inimesed on sama vähe ära teeninud stereotüüpset kohtlemist. See ei tähenda, et võib endale kõike lubada, oma tundeid välja elada ja oma vajadusi rahuldada: hoolekanne on töö, mis nõuab teadmisi, enesedistsipliini, kannatlikkust ja sisseelamisvõimet. Sellele lisaks on vaja tunda iseennast, et oleks võimalik vahet teha enda ja arengupuudega inimeste vajaduste vahel. Kuna vaimupuudega inimesed ei sarnane üksteisega, on rikkuseks see, kui ka hooldajad on sama erinevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid