Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vaimulikud ordud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vaimulikud ordud #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor b6rt Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Vaimulikkond

Ajalugu 2010 Seisuse portree : Vaimulikud Sissejuhatus Keskaja alguses kujunes välja sajanditeks püsima jäänud kiriku kord. Eeldused vaimulikkonna kiireks arvuliseks suurenemiseks olid väga head, seoses uue maailmavaate väljakujunemisega. Vaimulikeks pürgivad kodanikud pidid esmalt läbima vastava kooli ja kasvatuse. Ka hiljem ei läinud nende elu kergemaks. Vaimulikud ei võinud abielluda ega lapsi saada ja nad pidid jälima väga kindlaid kiriku reegleid. Vaimulikkonna ülessanne oli palvetada ja kõigi inimeste

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004 Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 ­ paavsti diktaat

Ajalugu
thumbnail
6
rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

suurpõllumajandusettevõteteks.Oma ülejääke ei investeerinud nad aga kulda ega karda, vaid ostsid hoopis põllumaad lisaks. Tsistertslased elasid Benedictuse ordureegli Ora et labora! järgi, mis käskis hoolsalt palvetada ja töötada. Pärast lõuna- ja õhtusööki jalutasid mungad siseõuel (ld keeles claustrum ­ suletud, sellest on tulnud ka eestikeelne sõna `klooster'). Kloostri maa-alalt lahkuti väga harva. Ilmikvennad käisid harimas kloostrist kaugemal asuvaid põlde, vaimulikud ümberkaudsetes kogudustes teenimas ja jutlustamas. Ordu rajas 1205.­1207. aastal ka esimese kloostri Liivimaal Dünamündesse (tänapäeva Daugavgriva/Väinalinn), mis kujunes omalaadseks diplomaatiakeskuseks. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.1224. aastal sai Tartust piiskopilinn. Esimene piiskop Hermann, kes soovis oma misjonialale kloostrit,

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism ­ objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �

10.klassi ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

asut. 910) hakkasid propageerima kirikumaade sõltumatust läänikorraldusest, nad hakkasid võitlema ka vaimulike abielude vastu. Nad hakkasid teostama ka simooni e kirikuametite müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun