Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Ajaloo konspekt

Kuni 1570.aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale

Ajalugu

2

docx

Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal

Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas

Ajalugu

7

doc

Varauusaeg Eestis

Mida tõi Eestile 1710? Pärast Riia kapituleerumist alistusid Pärnu ja Tallinn, otsene sõjategevus lõppes. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit? 1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile Liivi sõda Põhjasõda Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L) Kogu Eesti Vene võimu all Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks kasutusele, haridus- rahvakoolid, kaebuste esitamine) Euroopas suur segaduste aeg Venemaa Läänemere ääres jätkuvad sõjad naaberriikide vahel rahu aeg ~200 aastat Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710) Eesti võõrvõimu all

Ajalugu

9

doc

Eesti varauusaeg

· Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid ­ Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III ­ Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks ­ 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus.

Ajalugu

8

doc

Rootsi valduste kujunemine

Tulemused: · Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla. · Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse. · Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. " Aken Euroopasse" · Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = " Vana hea Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused ­ Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna ­ Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon ­ Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada

Ajalugu

13

docx

Ajalugu II kursus

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa

10.klassi ajalugu

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

, samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast. Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis oli kauaks rahva mällu jäänud nn. Suur nälg aastail 1695-1697. Kohtu astmed Rootsi ajal-avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud(ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi); maakonna

Eesti ajalugu

6

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

Venemaa, Poola, Taani pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Eriti oluliseks kujunesid Venemaa pretensioonid ja väljapääs merele. 1699. aastal kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene Tsaar Peeter I Põhjasõja osapooled : Rootsi, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita, 1713. aastal liitusud ka Hannover ja Preisimaa. Tähtsamad sündmused Eestis: Rootslaste võit Narva all ­ 1700 Pärast seda vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast Karl XII juhtimisel. Narva ja Tartu langemine venelaste kätte ­ 1704 Idapoolsed linnad ja kindlused vene vägede käes. Läänepoolsed jäid Rootsi alla. Tallinna ja Riia kapituleerumine venelastele ­ Pärast Riia kapituleerumist 1710 (aasta juulis) alistasid sama aasta augustis Pärnu ja septembris Tallinna. Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. Millega lõppes:

Ajalugu

Kommentaarid (0)