Vaimuelu Eestis varauusajal

Smirnova, Julia

Vaimuelu Eestis varauusajal (1)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vaimuelu Eestis
varauusajal
Kohtla-Järve Järve Vene
Gümnaasium
Julia Smirnova
10.B
· Alates 14. sajandi esimesest
poolest on linnaelu varasemast
tunduvalt paremini jälgitav
kirjalikes allikates. Suurenes
kodanikkond, ehitati välja
linnakindlustused ja
tänavatevõrk. Majandustõus
peegeldus ka mõningates
tähelepanuväärsemates
üksiküritustes. Üheks
niisuguseks ettevõtmiseks oli
Pirita kloostri rajamine Tallinna
lähistele 1407. aastal.
· Klooster asutati Lõuna-

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Julia Smirnova Õppematerjali autor

Slideshow

kirik klooster liivimaa katoliliiklus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis

linnade järel koos piiskoppidega kolmandaks-neljandaks majanduslikuks ja ideoloogiliseks jõuks keskaegsel Eestimaal. Samasugust rolli etendasid kloostrid ka keskaegses ehituspärandis, olles vaieldamatult üks ehituskunstilisi dominante nii 3 linnaansamblis kui ka maastikupildis. Oli ju dominiiklaste kloostrikirik pikim (67 m) sakraalhoone Eestis, Pirita kirik oma 1360 m suuruse põrandapinna aga mahult suurim 2 paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste linnuskloostrid Kärknas ja Padisel. Luterlikust liikumisest tulenenud reformatsiooni (1524) elasid kloostrid üle erinevalt. Vahetult selle käigus aeti laiali, rüüstati ja suleti dominiiklase kloostrikonvendid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Sama saatus tabas ka Tartu frantsisklasi.

Kultuuriajalugu

rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13.

Ajalugu