Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel (0)

Vaimuelu

Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19

AJALUGU - PT.23 VAIMUELU

· Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel ,

Vaimuelu eestis 19. saj. esimesel poolel

2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid

Eesti 19. sajandil

Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest.

Eesti 19.sajandil

viiekordseks ning paljudel talupoegadel tekkis selle maksmisega probleeme, mille tõttu mõisnikud töö eest ära maksid. 3. Kogukonna ees: teede korrastamine, magamisaida ja kooli ehitamine. Teetegemine oli üks tähtsaim. Igale talule näidati kätte kindel teelõik. 4. Kiriku ees: kiriku maksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid.

Ajalugu, Uusaeg

riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. 18.saj Venemaal toimunud uuendused vajasid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seepärast kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Samu tingimusi pakkus Peeter I ka baltisakslastele. Kõige rohkem kaasati baltisakslasi militaarteenistusse. Baltisakslaste sõjaline mõju tuli välja alles 18.saj teisel poolel sõdades (kõige enam Napoleoni sõdade ajastul). 1812-1815, võttis sõjategevusest kokku osa 550 kindrali, kellest 75 olid päris 3 Balti kubermangust. Tollal teenis Vene armees ligikaudu 800 baltisaksa ohvitseri, kellest kõige silmapaistvam oli Barclay de Tolly. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal. Nende ülesanneteks olid: kaitsta aadlikke ja lahendada kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju kaksteist maanõunikku, Saaremaal kuus. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste lahendamistega, igapäevastega tegeles rüütelkonna pealik maamarssal. Kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Kubermangu tasandil tegutses Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa Õuekohus. Maakonna tasandil Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke. Kuna Eestimaa ja Tallinn olid läinud Rootsi võimu alla vabal tahtel säilitati siinsetele aadlikele ja linnadele eesõigused. Küll aga ei suhtutud samamoodi Liivimaasse

Ajaloo konspekt

Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid. 18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis ratsionalistlike vaadetega pastorite jutlustes oli alati ka midagi õpetlikku. Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2 Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561.a läks Rootsi võimu alla Tallinn, (kui Liivimaa palus Liivi sõjas abi rootslastelt, et venelastele vastu hakata) 1570. a läks Rootsi alla Hiiumaa 1583