Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna
Tehnikaülikool
2016
Loetud
artikli „ Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised
erinevused“ autor on Piibi-Kai Kivik . Artikli peamine rõhk on
pandud ameerika ja eesti üliõpilaste poolt täidetud küsitlusele,
mille teemaks oli nende kahe rahvuste vaheline vaikimisse suhtumine.
Nagu ka artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega suhtlemisel „pole sõnu
vaja“. “.
Artiklis
on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“
tunnusjooned, mis on välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni
poolt, et vaadata küsitluse tulemusi:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wirx911
Õppematerjali autor
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Vaikimine suhtluskäitumises: kultuuride vahelised erinevused artikli autoriks on Piibi-Kai Kivik. Artiklis kirjutas autor peamiselt eestlaste ja kanadalaste suhtlemis erinevusi just „vaikuse“ ja „vaikimise“ kontekstis põhinedes uuringule/küsitlusele, milles osalesid eesti ja kanada üliõpilased ja samuti eestis ka mõningad õppejõud. Küsitluse põhjal võib teha järeldusi, et eestlased aktsepteerivad rohkem vaikimist jutuajamises kui seda teevad põhjaameeriklased
............................................................... 10 HEA KUULAJA MEELESPEA................................................................................... 11 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Ma valisin oma referaadi teemaks kuulamine, kuna ma olen veidi uje inimene, siis ei pruugi ma alati tähelepanu pöörata sellele, mida minuga räägitakse vaid olen rohkem omas mullis. Kuulamisoskus on aga inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik.
rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ei tohiks ennast pahasti tunda 11. KÜSITLEMINE/ USUTLEMINE Miks, kes, kuidas.... küsimustele vastamine toob sageli kaasa kriitikat või lahendusi, õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima, pooltõdesid rääkima või valetama tekitab ärevust või hirmu 12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM/ EEMALETÕMBUMINE Räägime parem millestki meeldivamast... vaikimine, rääkijast ärapöördumine õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida kui lahendada võib tekitada teises in. tunde, et tema probleemid on ebaolulised, tühised või alusetud peatab teise in. soovi teinekord oma tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et
inimestega ning kultuuriline taust ja elutingimused. Väärtushinnangud mõjutavad otsuseid, mis inimene elu jooksul langetab, seetõttu mõjutavad tugevalt ka sotsiaalseid sidemeid ja suhtlust. Ettekujutus õigest ja valest võib mõjutada suhte sõlmimist, hoidmist ja katkemist. Tihti mõistetakse inimene tema käitumise järgi rutakalt hukka, teadmata aga tema käitumisviisi tegelikke põhjusi11. 4. EESTLASTE JA VENELASTE ERINEVAD VÄÄRTUSED 4.1. Eesti õpilaste erinevused väärtushinnangutes Erinevate kultuuritaustadega inimesed väärtustavad tihti erinevaid asju, mis väljendubki rahvaste erinevates kommetes, eluviisides ja käitumises. Erinevate väärtushinnangute ja kultuuritaustadega inimeste rahulik kooselu on võimalik ainult vastastikuse mõistmise abil12. Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste suhtumised, hoiakud ja teadmised on väga erinevad, vastavalt küsitlusele, mis keskendus seitsmele valdkonnale ja millele vastasid Eestis
“(P1, 2014) Samuti sooviti teada saada kui suureks kujunevad igakuised kulutused. Enamjaolt algasid need 500 eurost ning tipnesid 800 euroga. Üürisumma oli kõikidel noortel sarnane, 260-300 eurot. Ka toidule kulus üpriski vähe, 120-150 eurot kuus ning kuna taanlastel on komme kasutada palju jalgrattaid ning ühistransporti, siis ka kulutused transpordi vallas olid minimaalsed. Lisaks loetleti veel kulutusi meelelahutusele. Noortel paluti välja tuua ka erinevused eestlaste ja taanlaste kommete/traditsioonide vahel ning milliseid traditsioone on nad ka ise hakanud tähistama, olles ajutised Taani riigi elanikud. Näiteks toodi välja, et taanlased on võrreldes eestlastega palju sõbralikumad. Taanlased peavad väga lugu oma perekonnast, sõprades ja tähtpäevadest. Igal sünnipäeval, olgu see siis inimesel või isegi koeral, lehvib lipp. Taanis olek on muutnud noori avatumaks ja sallivamaks võõrmaalaste suhtes
-Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ..
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid