10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LiisbethS
Õppematerjali autor
eritatakse organismist infrapunase kiirguse toimel koos rasvaga ka raskemetalle, näiteks vaske, elavhõbedat, pliid, alumiiniumi, niklit, tina. Mürgiseid ainevahetuse jääkprodukte tekib hulgaliselt ka kehalisel koormusel, olles töövõime pärssimise ja väsimuse tekke põhjuseks. Infrapunane kiirgus tungib inimese kudedesse 45 cm sügavusele, seetõttu kutsub kiirgus esile tugeva higistamise. Infrapunasaunas on higistamine ligi 23 korda intensiivsem kui tavalises saunas, kus kuumus vaid mõne millimeetri sügavusele tungib. Kehatemperatuur tõuseb infrapuna saunas 38,5 kraadini. Temperatuur infrapunasaunas on vaid 4560 kraadi, tavasaunades 80120 kraadi. Seega on saun sobiv ka eakamatele inimestele. Infrapunasel kiirgusel on leitud positiivne toime lihasvalude, lihaskrampide, liigesepõletiku, seljavalude jm puhul. Infrapunasaun parandab immuunsüsteemi, ainevahetust, viib liigse vee organismist välja. Aitab unetuse,
SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja pikaaegne juht, legendaarne treener ja spordiraamatute autor. Foto Eesti Spordimuuseumi kogust. Tiraaz 1000 eksemplari Pildid joonistanud Sven Parker
1880 võistluspaadi ilme 1892 Loodi FISA- rahvusvaheline sõudeföderatsioon 1893 Esimesed Euroopa Meistrivõistlused meestele Sõudmine plaanis olümpiamängudel Ateenas, kuid halva 1896 ilma tõttu jääb ära 9 1896 H. Lerchenbaum esimese eestlasena olümpiamängudel 1912 Mihkel Kuusik Stockholmi olumpiamängudel 3-4. koht Tartu Ülikooli juurde luuakse veespordi osakond ja Tartu 1914 Ülikool ostab neljased ja kahesed paadid 1954 Esimesed Euroopa Meistrivõistlused naistele 1959 nn. Maconi aerude kasutuselevõtt 1962 Esimesed maailmameistrivõistlused meestele 1974 Esimesed maailmameistrivõistlused naistele 1976 Olumpiamängudel sõudmine kavas naistele R. Aarnemann olümpiamängudel Montrealis 3. koht roolijata 1976 neljapaadis R. Palm maailmameistrivõistlustel 3. koht paarisaerulisel
Mõni vajalik sõnaraamat peaks olema käepärast ka töökohal. Pole võimalik ja kindlasti ka vaja teada peast kogu meditsiinilist sõnavara. Ometi aitab teatud terminoloogia valdamine erakorralise meditsiini tehnikul oma igapäevase tööga paremini hakkama saada. Seejuures peab erakorralise meditsiini tehnik siiski teadma, kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki
ku moona kogus sedavõrd suur, et selle vedu oleks üldse saanud võimalikuks pidada. Kui laagrisse jäädi kauemaks, ähvardas sõjaväge nälg. Sõjavägi oli ellujäämiseks sunnitud lakkamatult liikvel olema. Kõige raskem logistikaprobleem polnud mitte liikuva sõjaväe toitmine, vaid ikka ja alati vajadus teha pingutusi hoidmaks nälga suremast paigal püsivat väge. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona-
ku moona kogus sedavõrd suur, et selle vedu oleks üldse saanud võimalikuks pidada. Kui laagrisse jäädi kauemaks, ähvardas sõjaväge nälg. Sõjavägi oli ellujäämiseks sunnitud lakkamatult liikvel olema. Kõige raskem logistikaprobleem polnud mitte liikuva sõjaväe toitmine, vaid ikka ja alati vajadus teha pingutusi hoidmaks nälga suremast paigal püsivat väge. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid