50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketukiisu12
Õppematerjali autor
Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast
Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid
Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jääb enamasti ka küla piiridesse, asub Ida-Viru maakonnas Peipsi järve põhjarannikul Tartu-Jõhvi maantee läheduses, jäädes Iisaku ja Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud - maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid. Kauksi piirkonda mõjutab Peipsi järv, mis on maastikku kujundanud ja moodustanud liivase lähtekivimiga pinna. Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis. Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet). Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel.
Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas,
areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. VÕRUMAA LOODUS Võru valda läbib Võru-Petseri ürgorund. Orundi lammil asuvad Tamula ning Vagula järved, samuti läbib seda Võhandu jõgi. Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast.
Siinkandis öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi ammu asunud ühele neist rabasaartest elama mees nimega Meeni ja nii saigi kogu raba nimeks Meenikund. (Põlvamaa maastikud 2005: 37) Turbakihi maksimaalne paksus on 5,8 meetrit, keskmine aga 2,6 meetrit. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase 6 põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo. Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus raba arenemine, mis kestab tänapäevani. Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja älveraba väljakujunemisele. Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke ja künkaid, nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid