Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavle 2006) Kodutute öömaja - koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) 3. Vaesus Vaesus ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaal-majanduslikust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab
Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda
2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav. Vanemaealiste sügava ehk absoluutse vaesuse määr oli 2,2%. Laste (017-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres kui pere ainukese lapsena kasvavatest lastest elas suhtelises vaesuses 21% ja absoluutses vaesuses 9%, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt
Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud. Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka Gini indeks. Maailmapanga andmetel on suhteliselt võrdselt tulud jaotunud Slovakkias, Austrias, Taanis, Jaapanis jne. Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. MIS ON VAESUS? Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured. Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir.
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja
Kõik kommentaarid