Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaesus (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks vaesus tekib?
  • Kuidas võitleksime vaesuse vastu meie?

Lõik failist

Vaesus
Mis on vaesus?
Vaesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei
suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas.
Miks vaesus tekib?
Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused
Majanduses oleva raske olukorra tõttu
Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes
Kuidas on probleemiga Euroopa Liidus ja
Eestis tegeletud?
Euroopa Liit on kuulutanud 2010 aasta vaesuse vastu võitlemise aastaks
Eestis antakse selle raames välja analüütiline vaesuse teemaline kogumik.
Kuidas võitleksime vaesuse vastu meie?
Hoiduda üleliigsetest kulutustest
Kasutada raha otstarbekalt
Aidata abivajajaid nii kuis vähegi võimalik.
Click to edit Master text styles

Vasakule Paremale
Vaesus #1 Vaesus #2 Vaesus #3 Vaesus #4 Vaesus #5 Vaesus #6 Vaesus #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triinitska Õppematerjali autor
slideshow

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
pptx

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas

VAESUS JA  HUMANITAARABI  TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS?  Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad  ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks.  Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on  väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad  saavutada normaalset elujärge ühiskonnas.  Vaesust jaotatakse :   Absoluutne vaesus ­ inimese tulu jääb allapoole riiklikult  määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid  hädavajalikuks  Suhteline vaesus ­ inimese elatustase on allpool ühiskonna  (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS ­ VIDEO  https://www.youtube.com/watch?v=GL­8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS?  Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused.  Majanduses oleva raske olukorra tõttu.  Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes.  Inimesed e

Geograafia
thumbnail
9
pptx

Rahvastikuprotsessid

Elor Lember AUT-21 Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti rahvaarv Ühtekokku elab maailmas praegu 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja u 130 000 ehk 12% võõrsil. Eesti rahvaarvu vähenemine tuleneb väikesest sündimusest, suurest

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
22
pptx

Lapstööjõu kasutamine ning nüüdisaegne orjakaubandus

Lapstööjõu kasutamine ning nüüdisaegne orjakaubandus Koostajad: Silja Veddel,Anette Haidak, Kelly Seinpere Lapstööjõud ...on alla 15aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järgi). Eriti kasutavad lapstööjõudu rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad Tänapäeval on selle osakaal langenud pere sissetuleku kasvu, koolide leviku ning lapstööjõuseaduste leviku tõttu. Arengumaades on siiani levinud. Ajalugu Tööstusrevolutsiooni ajal võeti vabrikutesse ohtlikele aladele tööle lausa 4aastaseid lapsi. Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed. 1900. alguses töötasid noored poisid klaasitööstustes, mis oli sel ajal ohtlik, sest polnud veel korralikku tehnoloogiat. Paljud lapsed töötasid 16 tundi päevas. Pildil: Gaza tunnel Ajalugu 19. sajandi alguses viidi ellu tööpäeva pikkuse seaduseid, et piirata ületöötamist, er

Ühiskond
thumbnail
29
pptx

Väärtpaberid

Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki:

Majandus
thumbnail
11
pptx

Jäätmed

Jäätmed Maikel Lätt, Lilith Vilipus Kp-21 Jäätmed Globaliseerunud tarbimisühiskonnas on jäätmetega seotud probleemid kujunenud üheks kesksemaks keskkonnaga seostatavaks mureks. Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmed ning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Ühe elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu 15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38% on ohtlikud jäätmed. Jäätmete tekke Eestis Jäätmed Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jäätmed) Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üks maailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotud meie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist (põlevkivi kaevandamine, elektriener

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
18
pptx

KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS

ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavel 2006) Ø Kodutute öömaja koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Vaesus ! Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaalmajanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi,

Sotsioloogia
thumbnail
10
pptx

Sõltuvused

Sõltuvused Koostatud: 30.12.2011 Kasiisosõltuvus Enamik mängijaid käib kasiinos alla kümne korra aastas ja suudab oma mängu täielikult kontrollida; mängusõltlasi on õnnemängijate hulgas erinevate uuringute andmetel 5-10 protsenti. Click to edit Master text styles Mängusõltuvus on emotsionaalne Second level Third level haigus, tõsine psüühikahäire, mis on Fourth level diagnoositav ja ravitav. Tavaliselt Fifth level läbib haige kolm faasi ­ esimeses ta võidab (1-3 aastat), teises kaotab kõik, võtab laenu, et kaotatu tagasi võita ja mängib maha ka laenatud raha. Kolmandas faasis rikub 90% mängijatest seadust, et oma kirge finantseerida. Kogemus näitab, et õnnemängude keelamine vaid süvendab sõltuvusega seotud probleeme. Seetõttu propageeritakse

Terviseõpetus
thumbnail
58
pptx

LAEVA ELEKTRIAKUD 2

ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD ­ VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL ­ KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL ­ METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM ­ IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second l

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun