Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................
2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav. Vanemaealiste sügava ehk absoluutse vaesuse määr oli 2,2%. Laste (017-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste vaesus on seda suurem ja sügavam, mida rohkem lapsi on peres kui pere ainukese lapsena kasvavatest lastest elas suhtelises vaesuses 21% ja absoluutses vaesuses 9%, siis vähemalt kolme lapsega peredes kasvavate laste samad näitajad olid vastavalt 28% ja 16%. Vaesusest on rohkem ohustatud töötud inimesed, kuna töö puudumine on kõige suurem vaesusriski tekitaja. 2013. aastal elas 59% töötutest suhtelises vaesuses ja 39% absoluutses vaesuses. Töötavate inimeste samad näitajad on tunduvalt
Koostaja:Marii-Eliis Peets Õpperühm:EV09 Nälg on üks suuremaid globaal probleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt,et inimkond ära toita,pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada.Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud(eriti Aasias),kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last.
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
aastal liitunud Montenegro. 5 3. ÜRO eesmärgid ÜRO põhilisteks eesmärkideks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine, rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ning võitlemine haigustega. ÜRO on võtnud eesmärgiks vähendada vahet maailma rikasel ja vaesetel riikidel. Nende eesmärkide täitmise nimel võeti aastal 1948 vastu inimõiguste deklaratsioon (Universal Declaration of Human Rights). 3.1 Tegutsemispõhimõtted · kõik ÜRO liikmesriigid on võrdsed; · liikmesriigid järgivad endale põhikirjas võetud kohustusi; · liikmesriigid lahendavad rahvusvahelised vaidlusküsimused rahumeelsete vahenditega;
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TOIDUPUUDUS MAAILMAS Referaat Juhendaja: Jelena Vill Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN
Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee, s.o foorum, mis ühendab peamisi doonorriike ning arenguabiorganisatsioone. 8. Aastatuhande arengueesmärgid (2015) Eesmärgid toovad esile mitmekülgse arengu vajaduse ja ka selle, et vaesuse vähendamine nõuab sotsiaalset arengut, mitte ainult majanduskasvu. Sihiks on olukord, kus kõigil maailma inimestel oleks võimalus elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 1) Likvideerida täielik vaesus ja nälg. 2) Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus. 3) Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi. 4) Vähendada laste suremust. 5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus
..........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6
Kõik kommentaarid