Vaesus Eestis (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Vaesus Eestis

Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda

Ühiskond

38

docx

VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID

AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2

Ühiskond

15

doc

Eesti Rahvaarv

aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest

Ühiskond

80

pptx

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas

VAESUS JA  HUMANITAARABI  TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS?  Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad  ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks.  Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on  väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad  saavutada normaalset elujärge ühiskonnas.  Vaesust jaotatakse :   Absoluutne vaesus ­ inimese tulu jääb allapoole riiklikult  määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid  hädavajalikuks  Suhteline vaesus ­ inimese elatustase on allpool ühiskonna  (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS ­ VIDEO  https://www.youtube.com/watch?v=GL­8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS?  Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused.  Majanduses oleva raske olukorra tõttu.  Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes.  Inimesed e

Geograafia

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................

Ühiskond

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

1990-92 oli näljas 842 miljonit inimest. 1996.a. World Food Summit lubas 2015.a. vähendada seda numbrit poole võrra. Näeme, et faktiliselt on number kasvanud. Maailma toidutoodang võimaldab kindlustada igale inimesele 2720 kcal energiast päevas Põhjused: Vaesus (ressursside puudus) Diktaatorlikud jm ebaõiglased valitsemisvormid Katastroofid - sõjad, konfliktid, loodusõnnetused Nälg arenenud riikides: Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega. Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga) real on nälgijate protsent <5% (Eesti elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks:

Sotsioloogia

15

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 2003­2007. Siiski ei määra arenenud

Sotsiaalpsühholoogia

54

docx

Tervis ja heaolu

mitte. • riskikäitumine - Käitumisviis, millega võib kaasneda suurenev vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele. • riskitegur - Riskitegur on mingi väliskeskkonna olukord, käitumisviis või inimese psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. • vaesus - Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. • võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. • võrgustik - Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)