Vadja (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Vadja keel ja vadjalased

Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ .

Kirjandus

9

doc

Vadjalased

Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene

Eesti keel

9

doc

Vadjalased

läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka.

Eesti keel

10

pptx

VADJALASED

VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass  ARVUKUS  2002. aastal elas neid 73.  2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68.  2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem.  ASUALA  Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad.  Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas  KEEL

Geograafia

12

doc

Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine

suhkruga. Palju valmistatakse ka kõiksugu erineva täidisega pirukaid. 2.3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim. Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal. Vadjalased on õigeusklikud. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 64 vadjalast. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast. Vadjalasi nimetatakse sageli Ingeri põlisrahvaks, mis on tõsi sellisel määral, et enne neid piirkonda asustanud rahvaid ei ole teada. A. M. Tallgreni teooria järgi põlvnevad vadjalased Eestist 3.­6. sajandil Ingerisse läinud inimestest. Ingerist on avastatud eesti tüüpi matmispaiku. Siiski juba üsna varakult muutusid matmistavad slaavipärasteks. 2.4 Liivlased

Eesti keele ajalugu

4

docx

ISURID

ISURID Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% ­ 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt

Geograafia

2

rtf

Referaat, Vadja keel

Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks ­ maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest

Eesti keel

8

pptx

Soome-ugri keeled

SOOME-UGRI KEELED Mariano D´Angelo Eva Mari Tamm 10.A VADJA KEEL  Vadja keel (vaaa tseeli, vanema nimega maa tseeli või maatseeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30­40, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 70­80.  Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi

Keeleteadus

Meedia

Kommentaarid (0)