13. Kas EV on suurem võim presidendil või parlamendil? EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia. 14. Mitu presidenti ( tänase seisuga) on EV? Nimeta kõik. Neli: · Konstantin Päts (1938-1940) · Lennart Meri (1992-2001) · Arnold Rüütel (2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006-...) 15. Ül 3 lk 64 §82. 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 16. Mis on võimude lahusus? Demokraatliku valitsuse tunnus ja põhimõte, kus võim on jaotatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 17. Millistel juhtudel vahetub valitsus Eesti Vabariigis? Kuidas valitsus moodustatakse? Mis on üheparteiline valitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Valitsus vahetub: ·...pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus oma volitused maha paneb. ·..
Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on
Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama.
Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu
Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest.
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.........................................................
Kõik kommentaarid