Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabariigi aastapäeva kõne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vabariigi aastapäeva kõne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miniman56 Õppematerjali autor
8.klass, ühiskonnaõpetus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus

Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane

11.klass
thumbnail
2
doc

Essee Kristjan Jaak Petersoni oodi „Laulja“ kohta

Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma. Uhke ja sünge maarahvalaulja tegi oma otsuse. See amet oli talle määratud ja siia ta kuulus, see oli tema saatus. Eesti keel oli

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Petersoni kokkuvõte Eesti rahvuslik kirjandus saab alguse Petersonist, kes oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus

Kirjandus
thumbnail
18
pptx

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja Tartu vahel meenutab monume

Kirjandus
thumbnail
6
pptx

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavast

Eesti keel
thumbnail
30
pptx

Kristjan Jaak peterson

KRISTJAN JAAK PETERSON Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming  Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.  Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine  1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa.  Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. 1983. a. püstitati Tartus Toomemäel K. J. Petersonile ausammas  Kristjan Jaaku ongi siin kujutatud kui väsimatut rännumeest, matkakepp kä

Eesti keel
thumbnail
1
odt

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Kristjan h

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva, mis tähistab Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Petersoni võib nimetada alusepanijaks eestikeelsele kirjandusele. Oma eestimeelsete luuletustega on ta kuulus ka väga noorte eestlaste seas. Milline oli selle kirjaniku elutee, kes nii vähe elas ? Kahtlemata oli Peterson äärmiselt intelligentne. Ta lõpetas 4aastase gümnaasiumi kolme aastaga. Ta väärtustas haridust nii palju, et raha vähesuse tõttu jalutas ta Riiast Tartu ülikooli. Ta tundis ligi 16t keelt. See on oskus, mida võib nimetada fenomenaalseks. Samuti hindas ta oma perekonda, kuna on teada, et jala Riiga on ta läinud vähemalt kaks korda, et vanemaid külastada. Need pikad rännakud said talle kahjuks ka saatuslikuks, kuna teist korda kodust Tartusse naastes põdes ta tuberkuloosi, millesse ka suri. Tema usk eestlastesse innustas tulevasi kirjanike eesti mütoloogiat ja traditsioone uurima ning neid kirja panema. Petersoni eestikeelsed kirj

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun