50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Kohav
Õppematerjali autor
bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel: sakslased vallutaksid iseseisva riigi, mitte Vene provintsi;
piiritusveinide turule tulemise tõttu 1904.aastal sõlmis see riik Prantsusmaaga Entente cordiale Suurbritannia Riik, mis soovis saada ülemvõimu Hiinas ja võitis sõjas Jaapan Venemaad Riik, mis oli Kolmikliidu nõrgim lüli. 1911 liitis endaga Itaalia Liibüa 7.Paiguta ajalisse järjekorda, alustades varasemast.(3p) ....1....Vene-Jaapani sõda ....2...Mürkgaaside esmane kasutamine sõjategevuses ....4...I maailmasõja lõpp ....5...Eesti Vabariigi väljakuulutamine ....3...USA sõttaastumine 8.Kirjutage õige nimi.(7p) Vene Ajutise Valitsuse juht, kukutati oktoobripöördega- Kerenski "Pühamees", omas suurt mõju Vene tsaariperele, tapeti 1916.a. lõpul - Rasputin USA president osales Pariisi rahukonverentsil- Wilson Saksa vägede juht Idarindel, sai hiljem Saksamaa presidendiks - Hindenburg Eesti Ajutise Valitsuse peaminister, Päästekomitee juht, hilisem president Päts
oleks neil hiljem õigust oma riigi eest võidelda. 1918 veebruari alguses näitasid kõik märgid, et kriitiline aeg läheneb, Maapäev otsustas koostada kolmeliikmelise Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantn Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. eesmärk oli anda neile volitus kuulutada välja EV sakslaste tuleku ja enamlaste pagemise vahele jääval lühikesel ajal. peale volitatud isikute oli vabariigi välja kuulutamiseks vaja ka konkreetset teksti iseseisvusmanifesti, mille koostasid rahvusmeelsete haritlaste koosseis. tekkisid raskused: raskused tekkisid sellega, et trükikojad olid enamlaste valve all raske oli leida koht, kus iseseisvus välja kuulutada kõige soodsam olukord oli Pärnus "Endlas" 24. veebruar avalikustati manifest Tallinnas - Eesti Vabariigi sünnipäev ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni
selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvulikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja revolutsiooniliselt teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest. Teades, et Saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, loodeti, et vabariigi väljakuulutamine õnnestub kasutada ajavehemikku enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel. Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Vene armee otsustas kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud. 19.veebruaril loodi Maanõukogu vanemate otsusega Päästekomitee, mis oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-
*1918.a veebr alguses oli aru saada, et kriitiline aeg läheneb. Kuuldes Saksa armee liikvele minekust, otsustas ,,Estonia" ülakorrusele Haritlaste Klubi ruumidesse kogunenud Maapäeva vanematekogu mood 3-liikmelise Päästekomitee,kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jääval lühikesel võimuvaheajal välja kuulutada Eesti Vabariik. *Peale volitatud isikute oli vabariigi väljakuulutamiseks tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös-J.Kuke panus oli suur 21.02 Tln-s. *24.02 avalikustati manifest Tln-s ja seda kuup loetaksegi EV sünnipäevaks. Pidulikku väljakuulutamist ei olnud. *Paraku jätkus iseseisvust vaid üheks päevaks. 25.02 jõudsid Tln kesklinna võõrad väed- algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis an
· Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID * Algas pankade ja ettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigiomandiks, mõisnikelt võeti maad ära, kuid neid ei jagatud talurahvale. F. Saksamaa pealetung 1918. a veebruaris ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine · Mõne päevaga hõivati suurem osa Valgevenest ja Ukrainast. Peagi alustati ka Eestis ja Lätis. · Vene sõjavägi oli lakanud olemast, loodav Punakaart oli liialt nõrk. · 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts (Maaliit), Jüri Vilms (Tööerakond) ja Konstantin Konik (Demokraatlik Erakond). Koostatid Iseseisvusmanifest, milles nimetati esmakordselt Eestit
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid