Vabariigi aastapäev. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Eesti rahvussümbolid

igatahes väljas ning tal oli kindlalt väljakujunenud rahvuslipu tähendus.Seetõttu ei tunnustanud võimud veel sini-must-valget lippu täielikult. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks. Kuigi antud Ajutise Valitsuse otsust ei leidu tolleaegsetes "Riigi Teatajates", tuleb seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.

Eesti kultuuri alused ja tähendus

10

rtf

Eesti

septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi, kõrvaldati sini-must-valge lipp Pika Hermanni tornist ja selle asemele heisati punalipp. Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. Lipu hoidjaid ja kasutajaid ootas ees arreteerimine, mis mõnel juhul lõppes koguni mahalaskmisega. Kuid rahvas ei unustanud oma lippu. Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Tänaseks on sini-must-valged lipuvärvid Eesti elus taas oma kohale asunud

Eesti keel

33

doc

ETIKETI konspekt

Blankette saab kasutada erinevatel sündmustel) · mitteametlikud - käsitsi kirjutatud (kodused vastuvõtud) Mida tuleb kutsete koostamisel meeles pidada? · hea paber, mis on veidi paksem kui tavaline paber · tekst tumeda värviga, kutset ei voldita · soovitavad mõõtmed 15 x 10 cm või 18,5 x 12 cm · kõik nimed, tiitlid ja aadressid õiged Milline on oluline info kutsel? · Kes on kutsuja(d) Härra ja proua Saarel on au paluda Teid... Eesti Vabariigi suursaadiku ja pr Karul on au paluda Teid .... · Keda kutsutakse Tiitel ja inimese nimi kirjutatakse kutsele tavaliselt käsitsi · Põhjus, miks kutsutakse Kutsel on kirjas sündmus, mis põhjusel oleme korraldatavale üritusele kutsutud ja millisel viisil seda tähistatakse Olete palutud osalema koolitusfirma "Tarkur" 10. aastapäevale pühendatud aktusele ja sellele järgnevale "Pokaalile vahuveinile" · Toimumise aeg Nädalapäeva nimetus, kuupäev kuu aasta ja kellaaeg Laupäeval, 7

Sekretäritöö

7

doc

Eesti riigi sümbolid

organiseerivaks asjaoluks. Nii muutusid rahvusvärvid eestlaste taotluste sümboliks. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks. Kuigi antud Ajutise Valitsuse otsust ei leidu tolleaegsetes "Riigi Teatajates", tuleb seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Omariikluse ja eestluse võimutähisena heisati sini-must-valge lipp 12. detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni

Ühiskond

16

docx

Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks

rahvusvahelises keeles ja sihtnumbri ees Eesti maatähis EE standardi EVS-ISO3166-1 järgi. Ametikirja kirjutamine Dokumendiplangi veeris (tekstita pind): vasak veeris ­ 30 mm parem veeris - 15 mm ülemine veeris- 12 mm alumine veeris ­ 12 mm Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm. Ametikirja kirjutamine Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, kirjavahemärke pöördumise lõpul ega adressaadi eesnime. Vabariigi Presidendi ja suursaadiku poole pöördudes ei kasutata ka perekonnanime. Nt: Austatud professor Kõrgesti austatud härra pastor Lugupeetud proua Kask Lugupeetud härra suursaadik Austatud Vabariigi President Ametikirja kirjutamine Vastata tuleb kohe või teavitada saatjat viivitusest Informatsioon peab olema esitatud lühidalt ja täpselt, loogiliselt ja vigadeta Ametlikku kirja alustatakse pöördumisega, mitte tervitusega. E-kiri Eesti standard EVS 882-1:2006:

Diplomaatiline etikett ja protokoll

80

pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

võib paikneda visiitkaardi ülemises osas.
 7 Asutuse sümboolika paigutamisega visiitkaardile peab olema ettevaatlik. Liiga suur formaat koormab kaardi kujunduslikult üle ja info jaoks, milleks kaart ju mõeldud, ei jäägi ruumi. Neil, kes suhtlevad ametialaselt ka teiste riikidega, tuleb lisaks trükkida võõrkeelne visiitkaart. 
 Riigis tuntud isikud võivad lihtvisiitkaardile märkida ainult oma ametikoha, näiteks: Eesti Vabariigi peaminister.
 Lihtkaart
 Lihtkaarti kasutatakse ametialaselt ettevõttesiseselt, ka diplomaatilises korpuses ning mitmesuguste sõnumite edastamisel, soovi või tänuavalduse kirjutamiseks. Sellel visiitkaardil on lisaks ees- ja perekonnanimele ametinimetus. Pärast tööaega kasutatakse lihtkaarti, millele on märgitud omaniku ees- ja perekonnanimi. Kodune aadress ning telefoninumber lisatakse vajaduse korral käsitsi. 
 Abielupaari kaart


Sekretäritöö

120

pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa  Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Madeira: 741 km²,elanike arv ­ 244 300, keskus ­ Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (1)