seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17
arenemisest) käsitlevad inimese arengut veidi erinevalt. Näiteks bioloogilise suuna esindajatele on oluline inimese arengu geneetiline ja rakutase, sotsiaalse suuna esindajad tegelevad enam keskkonna mõjuga inimese arengule. Arengupsühholoogia tulemusi kasutatakse õpetamisel, kasvatamisel, tänapäeval ka üha enam vanuritega tegelemisel ja perenõustamisel. Miks on arengupsühholoogia tänapäeval hakanud üha rohkem tegelema vananemise psühholoogiaga, vanuritega? Vastuse leidmisele aitab kaasa kui uurid elanikkonna jaotumist vanuseliselt ja selle muutusi viimastel aastakümnetel. Sotsiaaltöö kontekstis on vajalik vaadelda inimese arengut kui tervikut, s.t. et iga eluetapp mõjutab järgnevaid etappe
Psühhoanalüüsi 2 hüpoteesi: · Psüühilise determinismi hüpotees ehk põhjuslikkuse printsiip Idee on selles, et samamoodi nagu looduses ei toimu midagi iseenesest, nii on ka inimpsüühika puhul. Iga psüühiline sündmus on põhjustatud talle eelnenud sündmuste poolt. Psühhoanalüüsis peetakse väga oluliseks lapsepõlve osa. Samuti ei jäeta psühhoanalüüsis kõrvale mitte midagi kui vähetähtsat. Kõigil asjadel on mingi põhjus ja on vaja jõuda nende põhjuste alguseni välja. · Hüpotees teadvustamatute vaimsete protsesside olemasolust ja nende tähtsusest : kui me saame alateadvusest mõtted tagasi teadvusesse tuua, siis sellega kaasneb raviefekt. Kuidas saab alateadvust uurida? · Hüpnoosi, kuid see polnud kõige parem meetod, kuna see võtab palju aega ning kõik inimesed pole võrdsed selle vastuvõtmisele.
kaantega libedad". Positiivse retseptsiooni järgi otsustades on Heiki Vilep sellega edukalt hakkama saanud. Vilepi lasteraamatud on kriitikas pälvinud üksmeelset tunnustust, kuid eesti algupärase lasteraamatu kriitika ongi reeglina heasoovlik. 1.3. Diletandid Üldlevinud arvamuse kohaselt võib lasteraamatu autoriks olla iga inimene eriti kui ta on juba mingil alal kuulus või töötab lastega või on tal endal lapsed. Põhjus, miks lastekirjanduse vallas nii paljud kirjutavad, võib seisneda autori rolli mõtestamises. Autori roll kujunes lastekirjanduses välja hiljuti. Lastekirjandus kujutas endast pikka aega valikut üldisest kirjandusest, mida tegid vaimulikud, õpetajad ja vanemad. Kuna seda valikut tehti kindlat adressaati ja eesmärki silmas pidades, siis oli tagajärjeks see, et tekste ei liigitatud nende algse looja järgi, vaid lugejagrupi, kellele need on sihitud, ja kasutatavuse põhjal
Tänapäevased testid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. (Saar., 2007, lk 89) 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus Umbes XIX ja XX sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad veendumusele, et vähene vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. (Saar, 2007, lk 91) 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirsci ja Hindelangi avaldatud artikkel
ei ole olemas. Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt käituda, kuid küsimus on statistikas. Kui inimene käitub 100st võimalikust juhtumist 95 korral ühte moodi, siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii. Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti. Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid.
Asutab ka pedagoogilise ajakirja samanimelise. See kool on talulastele ja õpetajateks on tudengid, kes on mingitel põhjustel ülikoolidest lahkuma pidanud ja Tolstoi ise. Kirjutab ka talulaste jaoks lugemise palu. Aga Tolstoil on ikka niisugune loomus, mis paneb teda kõndima küll ühes kraavis ja teises kraavis, aga mitte kunagi elu keskmisel teerajal. ,,Kellel ja kellelt õppida kirjutama, kas talupoegade lastel meilt või meil hoopis talupoegade lastelt." Artikli pealkiri. Koolis vabakasvatus, õpetajate probleem, et õpetajad hariksid neid talulapsi. 1860. Käib teisel välisreisil ja tutvub ka oma tulevase abikaasaga. Sofia on abikaasa nimi, nimeka Moskva arsti tütar. 1862. Aastal abiellus, peres 13 last. Kui Tolstoi on välisreisil, siiis tegutseb tema kool seal edasi, aga seal õpetajateks väga paljud tudengid, kes on osad ülikoolidest välja arvatud poliitilisetel põhjustel. Ja tänu artikli pealkirjale pöörati koolile palju tähelepanu. Toimub
Kõik kommentaarid