Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vabadusvõitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid garantiisid kirik neile andis ?
  • Miks seda varem ei toimunud ?
 
Säutsu twitteris
  • Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust
    Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega . Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi.
    1167 . a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco . Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama . Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit.
    Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus .
    Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist , raamat, papp jne.
    Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult . Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti.

    2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?)
    12. sajandil algas sakslaste tung itta . Liivlased , lätlased ja eestlased olid juba varem Saksa kaupmeestega tihedas kaubavahetuses . Nähti siinsete talupoegade jõukust ja häid kauplemisvõimalusi, saksa keisrid tundsid huvi siinsete maavalduste vastu. Sissetungi põhjendati vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Baltikumi suunduvatele sõjameestele lubati pattude andeksandmist.
    Kuna rahulik misjonitöö Liivimaal vilja ei kandnud, kuulutas paavst ristisõja.
    Eestlased kohtasid esimest korda enda vastas elukutselisi sõdureid, kes olid osalenud ka Lähis-Idas toimunud ristisõdades.
    1199 . a. sai piiskopiks noor, energiline ja kaval Albert . Tema ajal pandi alus Riia linnale , mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Alberti heakskiidul loodi 1202. a. ordu Kristuse sõjateenistuse vennad e. Mõõgavendade ordu vennad, selle nimetus tuleneb nende ülekuuest, millel oli kujutatud mõõka ja risti. Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale lisa tooma . Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta ristirüütlitele liivlastelt ja lätlastelt alistatud maid, samuti hakkas nõudma ristitud liivlastelt ja lätlastele sõjakäikudes osalemist. Mõna aastaga alistati Väina ning Koiva jõe ümbruse liivlased ning lätlased. Võidetud maa nimetas Albert neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele.
    Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse ala ning neile tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad otse paradiisi.
    Enamik ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim. ministeriaalideks).
    3. Piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi tegevus Baltikumis.
    Baltimaade vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest.1186. a. pühitseti nende seas
    misjonitööd teinud munk Meinhard esimeseks Liivimaa peapiiskopiks. Tema tööd
    kergendas Toreida liivlaste vanema Kaupo toetus. Vaatamata rahulikule tegevusele ei
    usaldanud liivlased sealseid misjonäre. Enamik nägi ristiusus ohtu oma vabadusele.
    Meinhardi olukord muutus järjest ohtlikumaks ja ta palus paavstilt abi. Viimane
    kuulutas Liivimaale ristisõja. Meinhard suri enne vägede kohale jõudmist.
    MEINHARDI TEGEVUS:
    Meinhard lubas, et kui liivlased ristiusu vastu võtavad, ehitab ta
    neile linnuse. Kui linnus valmis sai, taganesid ristitud liivlased usust. Samuti talitasid
    ka lätlased. Meinhard kavatses seejärel lahkuda Ojamaale. Liivlased hakkasid kartma
    oma julgeoleku pärast ja kutsusid ta tagasi, lubades usu siiski vastu võtta. Meinhard,
    saanud paavstilt kinnitust, et ristivägi ka saabub, tuligi tagasi Ükskülasse oma majja.
    Liivlased aga tõrkusid taas kristlust vastu võtmast. Meinhard määras
    kokkutulekupäeva, et rahvale nende lubadust meelde tuletada, kuid ka sellest ei
    peetud kinni. Meinhard reisis siis Eestimaale, et sealsete kaupmeestega tagasi
    Ojamaale minna. Liivlased pidasid plaani piiskop tappa, kuid Toreida liivlaste juht
    Anno teatas sellest vaimlikule ja too oli sunnitud Liivimaale Ükskülla tagasi
    pöörduma. Meinhard saatis salaja oma saadiku, vend Teoderici Turaidast. Ta pääses
    läbi pettuse, nagu läheks haiget külastama, paavsti juurde. Katoliku kirikupea otsuse
    kohaselt tuli liivlasi ja lätlasi sundida vabatahtlikult vastuvõetud usust kinni pidama .
    Nii kuulutaski paavst ristisõja, lubades pattude andekssaamist kõigile, kes Kristuse
    vastu võtavad ja lähevad “esikkirikut uuesti ellu äratama”. Vana piiskop Meinhard
    suri enne vägede kohale jõudmist. Enne surma kutsus ta kokku kõik Turaida ja
    Liivimaa vanemad, küsides neilt , kas nad tahavad pärast tema surma ilma piiskopita
    jääda. Liivlased ei tahtnud. 14. augustil 1196. a. Meinhard suri.
    Järgmine piiskop Berthold hukkus kohe esimeses lahingus liivlaste käe läbi.
    Enne lahingut püüdis ta samuti kohalikke heaga ristiusku pöörata. Ta jagas pärast
    saabumist nii paganatele kui kristlastele kingitusi. Mõne aja pärast hakati talle ette
    heitma, et Berthold tuli Liivimaale rikkaks saama. Piiskop sõitis salaja Saksamaale
    paavstilt ja peapiiskopilt abi paluma. Berthold saabus Liivimaale tagasi koos
    sõjaväega. Liivlased kogunesid Riia juurde pärima, miks tal sõjavägi kaasas on.
    Sõlmiti rahu, millest kinni ei peetud. Lahingus tormas Bertholdi väle hobune keset
    lahinguvälja ning piiskopile tuldi mitmest küljest kallale ja rebiti lõhki. Seejärel
    liivlased põgenesid, arvates, et ühe saksi kiivri pähe pannud kaasmaalase näol on
    tegemist terve neid jälitava vaenlase sõjaväega. Ristisõdijad laastasid seejärel liivlaste
    viljapõlde.




    4. Piiskop Alberti päritolu, tegevus Baltikumis; Riia linna asutamine ja
    Mõõgavendade ordu.
    Noor, energiline ja ambitsioonikas Albert määrati piiskopiks 1199.a. Enne seda oli ta
    Bremeni toomhärra. Temast sai Baltikumi ristisõja juht.
    Albert tuli suure sõjaväega Väina suudmesse ja rajas seal juba eesolevate saksa
    kaupmeeste abiga 1201. a. Riia linna, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades.
    Tema heakskiidul loodi 1202. a. vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad
    ehk Mõõgavendade ordu, selle nimetus tuleneb nende valgest ülekuuest, millel oli
    kujutatud (punasega) mõõk ja rist . Ordusse kuulusid rüütel -, preester - ja
    teenijavennad ning palgasulased. Rüütlid olid ühtlasi ka mungad . Ühendust juhtis
    ordumeister . Ordu loodi ennast Pühal Maal teostanud militaarvennaskondade
    eeskujul.
    Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale sõjaväele lisa tooma. Mõne aastaga
    alistati Väina ning Koiva jõe ümbruse liivlased ning lätlased. Võidetud maa nimetas
    Albert neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta
    ristirüütlitele liivlastelt ja lätlastelt alistatud maid, samuti hakkas nõudma ristitud
    liivlastelt ja lätlastelt sõjakäikudel osalemist. Ristisõdijate edule aitas kaasa ka
    mõnede Läti ja Liivi ülikute kergekäeline üleminek vaenlase poolele.
    Sõjameeste varandus pandi kiriku kaitse alla, tõotati, et ristisõjas hukkunud saavad
    otse paradiisi.
    Enamus ristisõdijaist tuli peamiselt Bremenist ja Lübeckist (nim ministeriaalideks).
    Albert tegutses 30 aastat e. kuni aastani 1228 . Aastaks 1227 oli vallutatud kogu Eesti territoorium, kaasaarvatud Saaremaa. 1229. a. Albert suri.

    5. “Kristuse Sõjateenistuse Vennad” e. Mõõgavendade ordu- liikmeskond, liikmete jagunemine, sümboolika, ordu juhtimine, keskused Lätis ja Eestis, tegevuse eesmärk kuni purustamiseni.
    “Kristuse Sõjateenistuse Vennad” e. Mõõgavendade ordu (lad. keeles Fratres Militiae Christi) on eriline vaimulik rüütliordu, mis asutati 1202. aastal arvatavasti piiskop Alberti algatusel . Tegelikuks asutajaks peetakse ka preester Theoderich 'i. Paavst Innocentius 3. kinnitas ordu reeglid 1204. aastal
    Nimi tuleneb punase risti ja mõõga kujutisest ordurüütlite valgel mantlil. Mõõgavendade ordu rajati liivi, läti, eesti alistamiseks katolikule kirikule. Eksisteeris aastatel 1202- 1237 . Algselt allus Mõõgavendade ordu liivimaa piiskopile, kuid kuna tegemist oli vallutajate põhijõuga, alustati varsti iseseisva poliitika ajamist.
    Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Ordusse astujad pidid andma tõotuse olla sõnakuulelikud, alluda ülemustele ja pühenduda kogu oma elu võitlusele paganate vastu. Esiteks kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kellel oli valge mantel punase risti ja mõõga märgiga. Nad pidid olema rüütliseisusest ja nende ülesanne oli sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga.
    Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende hulka kuulusid kannupoisid, relvasepad, kokad jt. ametimehed. Ordujuhiks oli ordumeister. Ordul on tema ajaloo jooksul olnud kaks meistrit- Wenno ja Wolquin. Wenno oli ordumeister 1204-1209 ja Wolquin 1209-1236. Wolquin sai meistriks peale seda, kui orduvend Wickbert oli Wenno Riia ordulinnuses tapnud .
    Valitsusküsimusi arutati läbi ordu Maapäeval, kuhu kutsuti kokku foogtid ja komtuurid.
    1208.a. alustati sõda eestlastega, mis oli tingitud ka sellest, et Eesti asus vahetult ordu valduste naabruses. Alistati Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakonnad, aastast 1227 Rävala, Harju-, Järva- ja Virumaa ning hiljem osa Saaremaast .
    Mõõgavendade ordu tegevuse eesmärgiks oli maade vallutamine ja rikastumine röövimistest. Seda varjati aga ristiusu levitamisega. Tulemuseks oli rohkete läänide saamune ja igaaastased maksud maarahvalt.
    Ordu tähtsamad linnad ja linnused olid Võnnu, Toreida, Riia, Sigulda, Tallinn, Viljandi ja Cesis.
    1235 . aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast.
    1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks.
    1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu).

    6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel.
    Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist.
    Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206 . a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid. Vallutajate saagiks langes ka 2 Väina- äärset Polotskist sõltuvat vürstkonda : Koknese ja Jersika. Ako oli Holmi liivlaste vanem Väinal, kes oli õhutanud Polotski vürsti sõdima riialaste vastu. Kogunud leedulasi, toreidalasi ja kogu Liivimaad võitlema kristlaste nime vastu. Ako algatas ulatuslikuma aktsiooni vallutajate
    tagasitõrjumiseks.
    4. juulil 1206. a. toimus Holmi linnusel suur lahing, mis lõppes linnuse
    vallutamisega sakslaste poolt. Ako tapeti võitluses. Tema pea saadeti koos
    võiduteatega piiskopile.
    Dabrel oli Sattese liivlaste vanem. Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel julgustas oma mehi nii, et need kunagi ei taganenud. Ristisõdijad ründasid linnust terve päeva, kuid ei suutnud seda allutada. 1211 . a. puhkes katk, mis levis üle kogu Liivimaa. Katku suri ka Dabrel.

    7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval
    Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline , läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210 . aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna. Kuuldes aga, et sakslased Riiast ja liivlaste vanem Kaupo koos liivlaste ja latgalitega on ordule appi tulemas, eestlased põgenesid. Nad liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde varitsema. Kaupo ja liivlased
    asusid neid jälitama. Liivlased ja latgalid tahtsid kohe eestlastele järele joosta , kuid Kaupo oli teist meelt. Tema manitses küll ettevaatusele ja soovitas oodata kuni veel vägesid lisaks kohale jõuab, kuid tema nõu ei võetud kuulda. Nii sakslased, liivlased kui latgalid liikusidki siis Ümera äärde välja, teadmata seal ootavast ohust. Eestlaste rünnak seevastu oli edukas. Nii Kaupo poeg kui väimees said selles lahingus surma. 1210./1211. a. talvel saadeti sõjakutse liivlaste ja latgalite maale ning Väina ja Koiva äärsetesse linnustesse. Sõna viidi ka Pihkvasse. Lätlased ja liivlased Russini, Kaupo, Ninnuse ja Dabreli juhtimisel asusid esimestena teele, nendele järgnesid riialased ja ristisõdijad. Toimus retk Sakala ja Viljandi vastu. Ettevõte õnnestus, eestlased ristiti. 1211. a suvel kavatsesid eestlased vallutada Kaupo Toreida linnuse, lüüa rivist välja sakslaste truu abiline Kaupo ning edasi rünnata Riiat. See aga ebaõnnestus.
    1215 . a. veebruaris parast Toreida rahu lõpetamist eestlaste poolt kogusid eestlased vägesid ning valmistusid vastastele kallaletungiks. Kaupo
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vabadusvõitlus #1 Vabadusvõitlus #2 Vabadusvõitlus #3 Vabadusvõitlus #4 Vabadusvõitlus #5 Vabadusvõitlus #6 Vabadusvõitlus #7 Vabadusvõitlus #8 Vabadusvõitlus #9 Vabadusvõitlus #10 Vabadusvõitlus #11 Vabadusvõitlus #12 Vabadusvõitlus #13 Vabadusvõitlus #14 Vabadusvõitlus #15 Vabadusvõitlus #16 Vabadusvõitlus #17 Vabadusvõitlus #18 Vabadusvõitlus #19 Vabadusvõitlus #20 Vabadusvõitlus #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor driin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Pikk ja sisukas konspekt
    vabadusvõitlus , ristiusk

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    docx
    Eestlaste muistne vabadusvõitlus
    9
    doc
    Muistne vabadusvõitlus
    5
    doc
    Muistne Vabadusvõitlus
    20
    doc
    Muistne vabadusvõitlus
    5
    doc
    Muistne vabadusvõitlus
    2
    doc
    Muistne vabadusvõitlus
    2
    doc
    Muistne vabadusvõitlus
    6
    docx
    Muistne vabadusvõitlus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun