Vabadussõja kindralid ja admiralid (2)

Sarnased õppematerjalid

16

pptx

Kaitseväe juhid

seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks.  Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. Fourth level Pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna Fifth level jõudmist detsembris 1918 usaldati tema kätte vägede ülemjuhatus, juhtis kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. Diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma kõige suuremad võidud võitis -

Riigiõpetus

26

pdf

Kindralmajor-Aleksander Tõnisson

tööliste ja soldatite saadikute nõukogu moodustamist ja vahistas agitaatorid. Viimaks võeti Tõnisson, Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee otsuse alusel enamlaste poolt vangi. Saksa okupatsiooni ajal võttis Tõnisson Eesti põrandaalusest omakaitse loomisest elavalt osa. Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Eesti sõjaväe (1. diviisi) ülemjuhatajaks. Kui pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna jõudmist detsembris 1918 vägede ülemjuhatus tema kätte usaldati, juhtis kindralmajor A. Tõnisson Vabadussõjas 1. diviisi ülemana sõjategevust Viru rindel, kus oma kõige suuremad võidud võitis – Rakvere ja iseäranis Narva said tagasivõetud kuulmata lühikese aja jooksul. 1919. aasta detsembris määrati Viru rinde ülemaks. Desarmeeris ja interneeris edukalt taudidest nakatatud Loodearmeed. Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1

Riigikaitse

4

doc

Eesti 20. sajandi algul ja iseseisvumine

21.02.1918- vanematekogu kiidab heaks iseseisvusmanifesti 23.02.1918- esimesena loetakse ette Iseseisvusmanifest Pärnus Endla teatris. 24.02.1918-moodustatakse Ajutine Valitsus, Eesti iseseisvub 25.02.1918- saksa väed marsivad Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkeb ligi 9ks kuuks 11.11.1918- 1. Ajutise Valitsuse seaduslik koosolek. Alustab tegevust Pitka ja Põdderi loodud konspiratiivne Eesti Kaitseliit 28.11.1918- Vabadussõja algus Punaarmee rünnakuga Narvale 7.01.1919- Rahvaväe vastupealetung (soomusrongid) 17.-18.01.1919- Eesti vägi vabastas Narva (?) 30.-31.01.1919- toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka. 23.06.1919- Rahvaväe üksused marsivad lahinguteta Võnnu linna 3.01.1920 kell 10.30- 31. detsembril alla kirjutatud vaherahuleping hakkab kehtima. Vabadussõja lõpp 2.02.1920- alla kirjutatud rahulepingud määratakse Eestile sobilik riigipiir, Vene valitsus

Ajalugu

5

doc

Johan Laidoner

otsusega mõistetud Vene NSFV Kriminaalkoodeksi § 58-4 alusel mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Maeti Vladimiri linna kalmistule. Johan Laidoneri auastmed ja teenetemärgid Auastmed 1905 (1904) - Vene keiserliku armee alamleitnant 1908 - Leitnant 1913 - Staabikapten 1914 - Kapten 1916 - Alampolkovnik 1918 - Eesti sõjaväe polkovnik 1919 - Kindralmajor 1920 - Kindralleitnant 1939 - Kindral Teenetemärgid Vene Püha Georgi mõõk, Püha Anna IV järgu orden mõõgal “Vapruse eest” Vene Püha Stanislavi II järgu orden Vene Püha Anna II järgu orden Vene Püha Vladimiri IV järgu orden mõõkadega Eesti Vabadusrist I/1 ja III/1 Kotkaristi I klass mõõkadega Valgetähe Erisuurpael Punase Risti I klassi teenetemärk Läti Karutapja ordeni I, II ja III järk Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima Ordu Rüütelkomandör (K.C.M.G.)

Riigikaitse

14

doc

Vabadussõja uurimistöö

Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2  Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule. On toodud välja : Eellugu, Vabadussõja algus, Murrang, Eesti vabastamine, Lätlased ja vene valged, Eesti vägede suurpealetung mais, Landeswehri sõda, Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus, Viimsed heitlused ja Tartu rahu. Vabadussõda algas 28. november 1918 aastal Nõukogude Vene vägede ja eesti punaste küttidega tungimisega Eestisse ja lõppes 2. veebruaril 1920 aastal Tartu Rahu lepingule alla kirjutamisega. 3  Eellugu

Ajalugu

4

rtf

Vabadussõda

12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku . Rindejoon seiskus, ning hakkas peagi ida poole liikuma. Edasiste lahingute kõigus langes Eesti vägede kätte palju Vene raskekuulipildujaid Maksim ja ligi 40 suurtükki. Samal ajal valmisid 3 soomusrongi, keda asus algselt juhtima kapten Johan Pitka, hiljem Kapten (hiljem kolonel) Karl Parts.Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval ­ 24. veebruaril 1919. a ­ võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva.Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda, ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Uued vaenlased: Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased

Ajalugu

28

docx

Eesti vabadussõda (referaat)

Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused)

Ajalugu

8

doc

Vabadussõda referaat

rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)