Vabadussõja puhkemine (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha.

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

tagastatama, millest ainult osa tagastati. · Anti petlikke lootusi tulevasteks soodsateks majanduslepinguteks. Mõneks ajaks jäi Eesti enamlastele ainsaks aknaks läände. · Tartu rahu oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus · 1939-1940 tühistas NSV Liit täielikult Tartu rahulepingu ja ka praegu ei loe Venemaa Tartu rahulepingut endale siduvaks. K. Vabadussõja tulemused · Kaotati 3600 sõdurit, haavata sai 14 000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks · Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10 000 vangilangenud punaväelase vastu. -----------------------------------------------------------------------------------lisa, v-b isegi parem kui eelmine: Eesti Vabadussõda 1918-1920

Ajalugu

5

doc

Eesti esimene iseseisvumine - enne ja pärast

Viktor Kingissepp ­ vene enamlane, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Konstantin Päts ­ Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, ajalehe ,,Teataja" toimetaja, Päästekomitee liige Jüri Vilms ­ Eesti esimene kohtuminister, Päästekomitee liige; asutas Eesti Tööerakonna Konstantin Konik ­ Päästekomitee liige, Eesti Tööerakonna asutajaliige, Eesti Asutava Kogu liige Julius Kuperjanov - eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, leitnant Mõisted Eesti Töörahva Kommuun ­ Narvas välja kuulutatud vabariik, mille juhiks oli J. Anvelt, mis loodi eesmärgiga jätta muljet kodusõjast. Landeswehr´i sõda ­ sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega

Ajalugu

5

docx

Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

kohtuta hukkamised ja sõjavangide mahalaskmine. Murrang : Jan. 1919 läksid Eesti väed vastupealetungile (soomusrongid, meredessantsalgad) ­ 14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha. Maaküsimus ­ enamlased tahtsid luua põllumajanduskommuunid, maamehed pettusid aga neis. Üks Vabadussõja võitmise eeldus oli valitsuse ja erakondade maaküsimuse lahendamine. Teine oli enamlaste võit Vene kodusõjas : valgekaartlased kindral Judenitsi Loodearmee vastu (valgete võidu korral poleks lääneriigid Eesti iseseisvust tunnustanud). Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse ­ edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav Maaliit Pätsi juhtimisel sai lüüa

Ajalugu

5

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat.

Ajalugu

21

docx

Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2

VABADUSSÕDA 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. -Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. -Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revolutsiooni Saksamaal. -Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. ● Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. ● 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning

11.klassi ajalugu

40

docx

Esimene maailmasõda

september-oktoober – Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast; Austria- Ungari riigi lagunemine. 3.november – Novembrirevolutsiooni algus Saksamaal; keiser Wilhelm II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Austria kapituleerumine. 11.november – Compiegne`i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp; Eesti Ajutine Valitsus võttis Saksa okupatsioonivõimudelt võimu üle. 28.november – Punaarmee rünnak Narvale; Eesti Vabadussõja algus. 191 23.juuni – Võnnu lahingus purustas Eesti kaitsevägi Landeswehri; 9 Võidupüha. 10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P

11.klassi ajalugu

4

doc

Eesti iseseisvumise konspekt

Ajalugu 9. klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid ­ sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks ­ Eestimaa

Ajalugu

Kommentaarid (0)