Facebook Like

Vabadussõja kindralid ja admiralid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Saksa Gümnaasium



Eesti kindraleid ja admirale.

Sille Janu
11b
Tallinn 2008

SISUKORD

Sisukord
1. Kindral - Johan Laidoner
2. Kindralmajor - Andres Larka
3. Kindralmajor - Ernst Põdder
4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson
5. Kontadmiral - Johan Pitka
6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson
7. Kindralmajor - Gustav Jonson
8. Kindralmajor - Jaan Kruus
9. Kindralmajor - August Kasekamp
10. Kindralmajor - Otto Heinze
11. Kindralmajor - Herbert Brede
12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler
13. Kindral - Aleksander Einseln
14. Kindralmajor – Richard Tomberg
15. Kindralmajor – Rudolf Johannes Reimann


Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks . Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis.
1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110. Kaama jalaväepolku kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22. aprillil 1905 nooremleitnandina.
Nüüd määrati Laidoner teenima13. Jerevani ihukaitsegrenderide polku Kaukaasias . 25. detsembril 1908 ülendati ta leitnandiks.
1. oktoobril 1909 astus Laidoner Nikolai Kindralstaabi akadeemiasse St. Peterburgis. Akadeemias õppimise ajal abiellus ta 1911. aastal poolatari Maria Kruszewska’ga. Lõpetas akadeemia 1912. aasta maikuus koos teise tulevase Eesti kindrali Andres Larkaga ja sai sel puhul oma esimese aumärgi - Püha Anna III järgu ordeni . Laidoner suunati tagasi oma polku ja ülendati 25. detsembril 1912 alamkapteniks.
1913. aastal sündis Laidoneridel poeg Michael.
Samal aastal saadeti Laidoner Kaukaasia laskurpolku rooduülemaks. 1914. aastal võesti ta sealt 3. Kaukaasia korpuse staapi ja läks selle korpusega samal aastal alanud I maailmasötta. Sõdis Poolas sakslastega ja ülendato 26. novembril 1914 kapteniks.
1915. aastal määrati Laidoner 21. diviisi vanemadajutandiks. Sõdis Lõuna-Poolas, ehk nagu tolleaegsetes sõjateadetes öeldi – Galiitsias. Sama aasta novembrist määrati ta Läänerinde staapi luureosakonna ülema abiks ning ülendati 15. augustil 1916 alampolkovnikuks.
11. märtsil 1917 määrati Laidoner Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, kuid viidi sama aasta oktoobris üle 62. diviisi staabiülemaks. Sellega lõppes Laidoneri karjäär Vene sõjaväes. I maailmasõja kestel oli ta saanud 2 korda kergelt haavata ja ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga.
2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1.jaanuaril 1918 ja asus diviisiülema ametikohale 5. jaanuarist . Oli sel ametipostil 19. veebruarini 1918, mil pidi Eestis võimul olnud enamlaste nõudel tagasi astuma .
Kuna algas sakslase rünnak Mandri-Eestile ja oli teada, et sakslased arreteerivad endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka punaeestlaste Viktor Kingissepa ning Hans Pöögelmanniga balti aadli ja saksa okupatsioonivõimudega võitlemise asjus.
Tagasi kodumaale tuli ta alles siis kui Vabadussõda juba käis. Ta jõudis üle Soome tallinna 8. detsembril 1918, kui punavägi hoogslt meie pealinna poole liikus. Oli teada, et Läänemerele on ilmubud Briti laevastikuüksus, mis pidi tulema Tallinna, kui mis kaotas 6. detsembri öösel Hiiumaa lähistel miinil kergeristleja ,,Cassandra’’ ja seetõttu tagasi pöördus. Ning tolleaegse pea- ja sõjaministri Konstantin Pärsi soovil
sõitis Laidoner 8. detsembri hilisõhtul aurikul ..Lood’’ Tallinnast välja kadunud inglasi otsima . Ta sõitis esialgu Osmussaarele, kus eesti lootsid sammuti lubatud inglasi ootasid. Siit jätkas ta koos lootsidega teekonda jäälöhkujal ,, Reval ’’, jõudis 11. detsembril Liepajasse ning leidiski siit otsitavad eest. Samal õhtul sõideti Liepajast välja ja jõuti 12. detsembri pealelõunal Tallinna.
Kaks päeva hiljem 14. detsembril määrati ta Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembrist aga sõjavägede ülemjuhatajaks. Polkovnik J. Laidoner viis Eesti sõjaväe 1919.aasta alul vastupealetungile ja ülendati peale Narva tagasivallutamist 20. jaanuaril kindralmajoriks.
Pärast Vabadussõja lõppu ülendati ta 21. märtsil 1920 esimene eesti vabariigi kindralina kindralleitnandiks. Samal päeval otsustas Eesti valitsus sõjavägede ülemjuhataja ametikoha kaotada ning J. Laidoneri seekordne kõrge ametipost lõppeski keskööst vastu 27. märtsi. vabadussõja teenete eest sai ta Eesti riigi poolt Vabadusristi kaks kõrgeimat järku – I/1 ja III/1, rahalise autasu ja Viimsi mõisa südame ( sai faktiliselt kätte 23. aprillist 1923 ) tallinna lähedal koos 190 hektari maaga.
Vabadussõja võitlusega kaasnenud ning ka hiljem jätkunud koostöö paljude riikide relvajõududega tõi laidonerile kaas hulga välismaiseid aumärke:
  • Läti Karutapja ordeni III, II ja I järgu;
- Soome Valge Roosi suurristi;
- Rootsi Kuningliku Mõõgaordu suurristi;
- Leedu Vytautas Suure ordeni;
- Belgia Sõjaristi
  • Poola Taassünni (Polonia Restituta) I klassi ja Virtuti Militari V klassi aumärgid ning Valge Kotka ordeni;
  • Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima ordu rüütelkomandöri aumärgi;
  • Prantsusmaa Auleegioni ohvitseriristi ja komandöriristi ning vast üht-teist muudki .
Päris päevapealt 1920. aastal Laidoneri vallandamine siiski ei käinud, ta oli sõjaväeteenistuses veel 1921.aasta jaanuarini. Järgnevail aastail oli ta 1921 - 1929 kolme Riigikogu koosseisu liige Põllumeeste Kogu erakonna poolt.
1. detsembril 1924 kutsuti J. Laidoner kommunistide mässukatse puhul teistkorda sõjavägede ülemjuhatajaks. Pärast mässuohu mööddumist ja suure osa mässajate kinnipüüdmist ning ülejäänute põgenemist idapiiri taha, saadeti Laidoner jaanuaris 1925 jälle erru . Ta tegutses edasi Riigikogus, käis mitmetel kordadel eesti esindajana Rahvasteliidu täiskogul. 1925 .aastal käis ta Rahvasteliidu komisjoni esimehena Türgi ja ( tollal Suurbritannia mandaatmaa staatuses oleva ) Iraagi piiril olevas Mosulis, sealseid piiritülisid ning nende põhjal puhkenud rahutusi uurimas. Komisjoni soovitusel otsustas rahvasteliit Mosuli anda Iraagile.
20. aprillil 1928 juhtus Laidoneride peres kohutav õnnetus – ainuke poeg Michael laskis end maha. Ei ole senini selge, kas kogemata või meelega. Sama aasta suvel võtsid laidonerid kasupojaks Miria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes nagu Michaelgi oli sündinud 1913. aastal.

Elu läks edasi ja J. Laidoner tegi tol pikal rahuajal suurt ühiskondlikku tööd kodumaal:
  • oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees;
  • oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees;
  • oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem;
  • oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee
Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik Keskerakond ja asunikud . Kuid valimiseelne toetusallkirjade kogumine näitas, et riigivanemaks saab töenäoliselt vabadussõjaliste kandidaat kindralmajor Andres Larka ja kokkuleppel K. Pätsiga loovutas Laidoner riigivanema ( ja hilisema riigihoidja ning presidendi ) au tollele, leppides ise ilmselt talle lubatud eluaegse ülemjuhataja ametikohaga. 12. märtsil 1934 kutsus K. Päts Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning koos pandi toime vabadussõjaliste vastane ( aga nagu peagi selgus, ka demokraatiavastane ) riigipööre. On tõenäoline, et sellest momendist sündinud K.Pätsi– J. Laidoneri kaksikvalitsus ( sisuliselt pehmekäeline diktatuur ) sai eelduseks 5 aastat hiljem toimunud Eesti Vabariigi kapituleerumisele N. Liidu ees.
Esialgu aga kestis veel Eesti Vabariik ja kõrgetele persoonidele jagati auameteid, auastmeid ja aumärke. Viimastest sai ta rahuajal Kotkaristi I, Punase risti 1. Järgu teenetemärgi ja erisuurpaelaga Valgetähe teenetemärgi. Auameteist sai ta 1938.aastal Riiginõukogu liikmeiks. Tänapäevaks unustuse hõlma vajunud Riiginõukogu oli oma lõpuaastail totalitarismi poole kalduva esimese Eesti Vabariigi Riigikogu 40-liikmeline teine koda, kuhu 6 liiget kuulus ameti poolest, 10 liiget määras president ja 24 liiget valiti omavalitsuse ning ühiskondlike organisatsioonide poolt.
Uue auastmena sai Laidoner 24.veebruaril 1939 kindraliks. Arvati, et selle auastme oleks ta pidanud saama juba 19 aastat tagasi.
1940. aastal Nõukogude Liidu vägede poolt okupeeritud Eestis vabastas K. Päts venelaste nõudel Laidoneri 22.juunil sõjavägede ülemjuhataja ametikohalt.
Ligi kuu aega hiljem, 19. juulil 1940 küüditati Johan ja Maria Laidoner Venemaale. Esiti Moskvasse , sealt 5 päeva hiljem Pensasse. Esialgu maksti J. Laidonerile personaalpensioni 2000 rubla kuus, nad võisid linnas vabalt liikuda. Saksa-Vene sõja alates, 22. või 23. juunil 1941 pandi nad koduaresti, 28. juunil nad arreteeriti ja pandi kohalikku vanglasse; J. Laidoner esialgu üksikkongi.
1941.aastal küüditati Venemaale ka Laidoneride kasupoeg Aleksei, kes samal aastal suri.
1942 .aasta augustis viidi Johan jaa Maria üle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus nad olid nädala. Edasi viidi nad Vjatka vanglasse, kus nad olid 3 aasat üksikkambrites. 1945. aasta sügisel viidi Laidonerid Ivanovo vanglasse, kus nad olid 1952. aastani. siin oli Johan Laidoneril 1948. aastal esimene insult ja 1949. aastal teine.
1952. aasta algul viidi nad mõlemad jälle Moskvasse Butõrka vanglasse; sama aasta aprillikuus teatati mõlemale, et neile on mõistetud 25 aastat vanglakaristust . Sama aasta maikuust viidi nad Vladimiri linna erivanglasse, kus Johan viidi oktoobris vangla teise ossa, jättes Mariale mulje, et ta mees on hoopis minema viidud .
13. märtsil 1953 suri kindral Johan Laidoner Vladimiri vanglas . Ta maeti vangla kalmistule.
Maria laidoner vabanes 1954. aasta augustis vanglast. Tal oli keelatud tulla Baltimaadele ja esialgu jäi ta elama vanade intelligentide kodusse Muromi lähedal Melenkis. 1960. aastate algupoolele tuli ta Eestisse, elas Haapsalus ja elu lõpul Jämejala haiglas. Seal ta suri 12. novembril 1978 ning maeti Tallinnas Aleksander- Nevski kalmistule oma ema ja poja kõrvale.
Johan Laidoneri haud Vladimiris on täpselt määratlemata ning ta põrn seetõttu kodumaale toomata. J. Laidoneri 24 aumärki on seni hoiul USA Maavägede Sõjaajaloo Keskuses ( US Army Center of Military History ) Washingtonis . Nad sattusid sinna tänu J. Laidoneri onupojale kolonel Villem Saarsenile, kes oli viimane Eesti sõjaväeluure juht enne okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta oktoobriööl tungis kolonel Saarsen salaja sisse Laidoneride linnakorterisse Tallinnas Õllepruuli tänaval, ta võttis aumärgid ja viis need sõja jooksul kos endaga Soome ning sealt edasi Rootsi. Enne oma surma 1982. aastal avaldas Saarsen soovi, et Laidoneri aumärgid antaks hoiule USA-sse. 1996. aasta suvel lubati Laidoneri aumärgid tuua tagasi Eesti Vabariiki, kuid sama aasta lõpu seisuga ei oldud seda tehtud.





Tulevane admiral , Kaitseliidu looja, kirjanik, kaugesõidukapten, põllumees, laevandus - ja majandustegelane ning vabadusvõitleja Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Järvamaal Võhmuta vallas Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas. Pärast Johani sündi kolis pere 1 kilomeeter eemal asunud Ansomardi tallu , kus J. Pitka elas oma lapse- ja noorukiea.
1881. aastal läks J. Pitka Seliküla vallakooli, mis üsna pea muudeti ministeeriumikooliks. 1885.aasta talvel õppis ta oma vanema venna Pearo juures Tallinnas, Aleksandri gümnaasiumis.
Kui J. Pitka dai 16-aastaseks, sõitis ta Tallinna, kus üritas saada tööle mõnele laevale. Kuid see ei õnnestunud ja järgneval kahel aastal kordas ta mitmel korral oma üritust. See läks korda alles 1890. aastal St. Peterburgis , kui ta sai tööle aurikule ,, Jekaterina II’’.
Sõitnud aasta merd , asus J. Pitka 1891 . aastal õppima Käsmu merekooli, kust järgmisel sügisel läks üle Kuressaare merekooli. 1893. aasta ärtsis sooritas ta seal kaugsõidutüürimehe eksami, mis andis õiguse sõita ka rannasõidukaptenina.
1894. aastal abiellus Johan Pitka Helene Neuhaus’iga. Sellest abielust sündis ajapikku 5 poega ja 3 tütart, neist täiskasvanuks said 4 poega- John, August- Andreas , Edward ja Stanley ning 2 tütart- Saima ja Linda .
Olgu siinkohal veel öeldud, et nagu üks Saksa rahva suur Juht 20. sajandist, oli ka J. Pitka täiskarsklane ja taimetoitlane .
1849. aasta sügisel astus ta veel ühte merekooli – Paldiski omasse ja tegijärgmise aasta 28. märtsil Tallinnas kaugsõidukapteni eksamid . Ta sõitis mitmetel laevadel, kuni kutsusti 1900. aastal mereväeteenistusse Liibavis. Seal teenis J. Pitka 6 nädalat rannakaitsesoomuslaeval ,,Admiral Ušakov’’, saades tõenäoliselt mereväe reservlipniku auastme.
Järgnesid taas vaba mehena meresõidud tsiviillaevadel, kuni ta 1902. aasta algul hakkas insener Mühlenthali laevatehases St. Peterburgis ehitama transpordilaeva Vene Vaikse ookeani eskaadri jaoks. 1904 . aasta algul hakkas tal laev valmis saama, kuid 19. veebruaril algas Vene- Jaapani sõda ja mobilisatsiooni eest pääsemiseks purjetasid nii Pitka kui ka Mühlenthal Inglismaale . Järgmisel, 1905. aastal sõitis J. Pitka Paldiskisse, võttis sealt laevale ka oma pere ja viis samuti Inglismaale. Alul elati idarannikul, Humberi lahe kaldal olevas sadamalinnas Kingston - Upon -Hullis, hiljem koliti üle läänerannikule, Iiri mere kaldal olevasse Liverpooli. Seal asutas Pitka 1907. aastal oma esimese äriettevõtte Eetsi -Läti Laevasõidu Agentuuri .
1911. aasta sügisel asus J. Pitka koos perega jälle Tallinna, kus alustas laialdast merendusalast oraniseerimistööd- asutas merekaubandusühingu Joh. Pitka ja Ko. ning Tallinna Laeva-Ühisuse; 1912. aastal oli ta üks Vastastikuse Merekindluse Seltsi ,,Mereabi’’ asutajaid; 1917. aastal asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Seltsi ,,Laevandus’’ ning ostis ühes teistega sakslastelt ära Balti Päästeseltsi ja oli järgnevalt selle juhatajaks.
Samal, 1917. aastal algas vene revolutsioon mis veel samal sügisel punaseks kontrrevolutsiooniks üke kasvas. Revolutsioonisündmustesse sattunud J. Pitka valiti ,,Laevanduse’’ esindajana koguni Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogusse. Peagi ta aga taipas , et peamiselt võõrtöölistest ja –sõduritest koosnev TTSSN ajab edasi Vene suurriiklikku poliitikat. Ja kui rahvuslikult meelestatud jõud organiseerisid eesti seltside ja ühingute baasil Eesti Liidu, ühines J. Pitka sellega.
Eesti Liidus hakkas Pitka organiseerima eesti sõdurite toomist kodumaale ning teenis sellega ära kohalike punaste pahameele.1918. aasta jaanuaris Tallinnas peetud Eesti sõjameeste II kongressil läks võim enamlaste kätte ja rahvuslasest J. Pitka mõisteti seall Jaan Sihveri ettepanekul tagasilja surma. Sellest teada saanud, ajas ta endal vuntsid ja habeme maha ning pea kiilaks ja elan Tallinnas tuttavate juures Jaan Metsa nime mall .
Sama aasta veebruari lõpul, kui Eesti Vabariik välja kuulutati ja sakslased Eesti mandriosa okupeerisid , tuli Pitka jälle avalikult ellu. Juba eelneval sügisel oli ta avliku korra kaitseks organiseerinud Tallinna kodanikest koosneva Omakaitse, mille ta nüüd taaselustas. Sakslaste poolt kästi sel organisatsioonil 1918. aasta märtsis laiali minna, kuid osava nõksuga õnnestus Pitkal Omakaitse säilitada – ta võttis sellesse hulga kohalikke sakslasi, nimetas organisatsiooni Bürgerwehr’iks ja laskis selle etteotsa valida sakslase, jäädes ise abiesimeheks.
Sama aasta 11. novembril, kui Saksa okupatsioonivõim oli lagunemas, moodustati Burgerwehri eestlastest liikmetesi Eesti Kaitse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vabadussõja kindralid ja admiralid #1 Vabadussõja kindralid ja admiralid #2 Vabadussõja kindralid ja admiralid #3 Vabadussõja kindralid ja admiralid #4 Vabadussõja kindralid ja admiralid #5 Vabadussõja kindralid ja admiralid #6 Vabadussõja kindralid ja admiralid #7 Vabadussõja kindralid ja admiralid #8 Vabadussõja kindralid ja admiralid #9 Vabadussõja kindralid ja admiralid #10 Vabadussõja kindralid ja admiralid #11 Vabadussõja kindralid ja admiralid #12 Vabadussõja kindralid ja admiralid #13 Vabadussõja kindralid ja admiralid #14 Vabadussõja kindralid ja admiralid #15 Vabadussõja kindralid ja admiralid #16 Vabadussõja kindralid ja admiralid #17 Vabadussõja kindralid ja admiralid #18 Vabadussõja kindralid ja admiralid #19 Vabadussõja kindralid ja admiralid #20 Vabadussõja kindralid ja admiralid #21 Vabadussõja kindralid ja admiralid #22 Vabadussõja kindralid ja admiralid #23 Vabadussõja kindralid ja admiralid #24 Vabadussõja kindralid ja admiralid #25 Vabadussõja kindralid ja admiralid #26 Vabadussõja kindralid ja admiralid #27 Vabadussõja kindralid ja admiralid #28 Vabadussõja kindralid ja admiralid #29 Vabadussõja kindralid ja admiralid #30 Vabadussõja kindralid ja admiralid #31 Vabadussõja kindralid ja admiralid #32 Vabadussõja kindralid ja admiralid #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sille Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

bazixxx profiilipilt
bazixxx: Väga hea ja huvitav materjal :)
20:20 06-04-2009
sly101 profiilipilt
argo sulu: Väga hea materjal:)
16:46 18-06-2010


Sarnased materjalid

20
pdf
Vabadussõda ja Tartu rahuleping
192
pdf
Riigikaitse õpik
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
43
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
37
odt
Esiajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun