Vabadussõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Korraldati valimised Maanõukogusse, kus eestlasi ja lätlasi esindas 23 ning sakslasi 34 saadikut. 1918 septembris kirjutas keiser alla Baltimaade iseseisvuse tunnustamise aktile ning Riias kuulutati välja Balti hertsogiriik. Novembri algul puhkes revolutsioon ning kukutati keiser. 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval astus Ajutine Valitsus taas kokku. Iseseisev Eesti Vabariik taastus. §11-12. Vabadussõda Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda

Ajalugu

6

doc

Lühikokkuvõte- vabadussõda

Nende vastu seisid kodumaale pöördumist ootavad Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. - Ajutise Valitsuse poolt väljekuulutatud värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest. Detsembri alguseks oli puuudud kõigest: relvadest, laskemoonast, riietest, jne. Vabadussõja algus Punaarmee rünnak algas 22. novembril Narvale, mille Saksa väed lõid tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid saksa väed Pihkva. - 28.nov 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi tagasi enamlaste rünnakud Narva all, ent saksa vägede taganemisel tuli eesti vägedel ülekaaluka vastase ees taganeda. 1918. detsembril jätkus Punaarmee kiire edasitund. -Ebaedu põhjusteks võis lugeda vastase arvulist ülekaalu, halb relvastus, varustuse ebapiisavus, otsatarbeka juhtimissüsteemi puudus ning meeste madalas võitlusmoraalis. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased ­ kuulutati välja Eesti Töörahva

Ajalugu

3

doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun ­ eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas:

Ajalugu

8

doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

seaduslikuks võimuorganiks Eestis  kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis Lood kehvad: Eesti Rahvaväkke tuli vähe mehi, juurde neid ei tahtnud tulla ja oli varustusest puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas:

Ajalugu

4

doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest. Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega.

Ajalugu

5

doc

Eesti omariikluse saavutamine

Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad, samuti ka sakslaste eest Venemaale pagenud enamlased. Punaarmeelaste vastas seisid kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliit. Punaarmee esimene rünnak 22. novembril Narvale löödi sakslaste poolt tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva. Eesti valitsus saatis Narva alla kõik saadalolevad sõjalised jõud ning 28. novembril 1918. aastal algaski Eesti Vabadussõda. Pärast Narva langemist Punaarmee kätte jätkus nende kiire edasitung 1918. aastal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Eesti linnad, kuni uue aasta alguseks oli rinne jõudnud Tallinnale ähvardavalt lähedale. Ebaedu põhjusteks olid vastase suur ülekaal nii sõdurite kui relvastuse osas, samuti inimeste tüdimus sõjast ja ebakindlus võidelda nii suure riigi, nagu Venemaa, vastu. 4

Ajalugu

28

pptx

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda 1918-1920  Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.  Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner

Eesti ajalugu

28

docx

Eesti vabadussõda (referaat)

..................... 8 Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks ­ Katsanovi pataljoniks ­ koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................

Ajalugu

Kommentaarid (0)