Vabadusest (3)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Vabadusest

Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata

Filosoofia

26

odt

FILOSOOF JOHN STRUART MILL

täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis. Neis ühiskondades võib juhtuda, et progress jääks saavutamata, kui jätta jõusse vabaduse nõue. Despootia võib olla õigustatud barbaarsete rahvaste puhul, kui selle eesmärgiks on progress ja kui see tõesti viib progressile. Vabadus kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip. 9 Analüüs

Filosoofia

9

docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus.  1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1

Majandus

10

doc

John Stuart Mill

seda inimest õigus karistada. Kui aga indiviidi tegude tagajärjel ei saa kahjustada mitte keegi teine, peale indiviidi enda, siis ei ole ühiskonnal õigust teda kritiseerida. Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga.  5. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill ,, John Stuart Mill " http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm ,, John Stuart Mill: Overview ", Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. ­ Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. ­ Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151

Filosoofia

12

doc

Vabadus ja selle aspektid

Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................

Õigus

43

docx

Euroopa ideede ajalugu

riigi õitsenguga. Kõrgeim eesmärk. Pax ­ rahu ­ mitte eesmärk, vaid hüve, selleks, et õitsenguid saavutada oleks parem sõdu vältida. Rahumeelne filosoofia ­ kuulsus ja au tuleb ennemini rahumeelselt valitsedes. Bonum commune ­ ühishüve, mitte iseenda jaoks, oli saavutatav õigluse vooruse abil. Oluline : Riigi kodanikud pidid olema ise oma riiki valitsemas, autonoomne poliitiline kord, võõrvõimudest vabadus. Cicero ­ humanistide eeskujuks(,,Kohustustest") antiiksed põhivoorused : tarkus , kindlameelsus, mõõdukus , õiglus. Õiglus ö vältida ebaõiglust, mitte rikkuda seadust, mitte kasutafa pettust ja vägivalda, mis omane loomadele (lõvi ja rebane) ; honestas ­ pidada oma sõna Cicero valitseja kohustustest : tuleks järgida Platoni juhiseid. Kaitsta kodanike huve. Valitseja peaks hoolitsema riigi kui terviku eest ,,Valitsejapeeglid" Itaalias

Euroopa ideede ajalugu

21

pdf

Inimõigused ja nende piiramine õigusega

esmane ehk loomulik õigus. Vasqueze arvates pidi automaatselt kaotama kehtivuse iga seadus, mis võiks kahjustada üldsuse huve [Luts 1997, lk 84]. Vasqueze õpetuses tõusis esmakordselt esiplaanile subjektiivsete loomulike õiguste idee, nimelt inimese (juriidiline) õigus, millele vastab kellegi teise kohustus. Igale inimesele pidid kuuluma muutumatud, loomulikud õigused (jura naturalia), mis peavad talle kindlustama võimaluse jõuda eesmärgiks seatud õnneni. Need on vabadus ja võrdsus. Ennekõike lasus inimeste subjektiivsete õiguste tagamise kohustus riigil, näiteks kohustus hoolitseda kõikide oma kodanike eest ühtemoodi (õigusriigi õpetuse alged) [Luts 1997, lk 84]. Riigivõimu allika ja kandjana käsitles ta rahvast (rahva suveräänsuse(riigist) idee). Rahvas pidi valitsejale andma üksnes sel määral volitusi, kui viimasel oli vaja oma ülesande täitmiseks. Võis rahvas oma volitused valitsejalt ka tagasi võtta, kui valitseja hakkas oma

Õigusõpetus

15

odt

Sissejuhatus filosoofiasse

teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ...

Filosoofia

Kommentaarid (3)