50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wirx911
Õppematerjali autor
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ...................................................................................................
VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal
Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni
tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Kas saame öelda, et täna ligi 20 aastat hiljem oleme individuaalsel tasandil iseseisvad ja vabad? Üks asi on see, mis on kirjas meie põhiseaduses, teine ja oluliselt tähtsam aga see, kuidas inimesed ennast tegelikult tunnevad. Kas me tunneme ennast reaalselt iseseisvatena ja vabadena? Minu jaoks tähendab vabadus Põhimõtteliselt see ühte ja seda sama asja. Inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne, tal on olemas heaks hakkamasaamiseks vajalikud valmisolekud. Ta otsustab ja vastutab ise ja reaalselt. Vabadust võib liigitada negatiivseks ja positiivseks: Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama
?????????????? Gümnaasium Kas vabadus on illusioon? Essee 12.b 13.04.2009 ??????? 2009 Kas vabadus on illusioon? Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja
Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron
ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus tõestus, tõde jne.Filosoofia võtab kasutusele mõisted mille abil me maailmale läheneme. Kreeka keeles phileo- armastus, sophia-tarkus.Ehk vastuste otsimine filosoofilistele küsimustele tähendab
ergastamise/meelelahutuse. Näiteks võib kunstiteos kujutada reaalset elu mis ei pruugi olla positiivne ja meelt lahutav. Samuti võib kunst hoiatada millegi eest. Tõel ei ole kindlasti ainult nimetatud eesmärgid, vaid selle taga peitub palju muud. 9. Iseloomustage vähemalt kolme epistemoloogia põhiprobleemi. Teadmise ulatus – millised on teadmise piirid ja kui palju saab teada, skeptitsism (teame palju vähem kui arvame) ja realism (maailm on selline, millisena tunnetame seda läbi oma meelte). Teadmise allikas – mis viisil ja kust me teadmiseid saame (taju, mälu, intuitsioon, mõistus, sisekaemus, kuulujutt, selgeltnägemine, telepaatia). Teadmise objektid – milliseid „asju“ saab teada ja mille kohta saab olla teadmiseid (väline maailm, minevik ja tulevik, väärtused, abstraktsioonid, vaimuseisundid). Teadmise subjekt – kes saab olla teadja (mis liiki olend), kas eksisteerib teadmine ilma teadjata. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid