Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vabadus - kas illusioon? (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saaks seda üldse minu teoks nimetada?
  • Kuidas sellest teost aru saada?
  • Keda haruharva kohtab või on seegi miraaz?
Vabadus - kas illusioon #1 Vabadus - kas illusioon #2 Vabadus - kas illusioon #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor shigne Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON?

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Arutlus: Kas vabadus on illusioon ?

Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Indeterminism ja nõrk determinism

konkreetne sündmus 2) Iga sündmus on teahtud tingimustega 2) Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud üheselt määratud, osa aga mitte, 3) Tahtevabadust pole olemas, sest igal 3) Tahtevabadus kehtib dermineerimata valikul on põhjus sünsmuse puhul, 4) Vabadust pole olemas, vabadus on 4) Vabadus eksisteerib illusioon III Nõrk derminism Nõrk determinism ­ seisukoht, mille järgi determinism kitsamas tähenduses on õige, kuid see ei tähenda, et vabadust pole: inimene on vaba, siis kui pole sundi. Sundusega on tegemist siis, kui me mingil põhjusel ei saa tea seda, mida soovime ja olema sunnitud tegema midagi sellist, mida me ei tahaks teha. Kuidas võib liigitada sundust? Lk 155 Esimene liigitamisvõimalus · Sundus, mille tõttu oleme sunnitud tegema seda, mida ei taha NÄIDE: maksude maksmine

Sissejuhatus filosoofiasse
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism.

reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika. Jäiga determinismi vastased on kritiseerinud seda seisukohta järgmiselt: 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte

Filosoofia
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me

Filosoofia
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

vahendusel /teaduslik pilt/ 56. Teaduslik pilt ja ilmnev pilt Teadusfilosoofiline vahepala:Wilfrid Sellars (1912-1989) murdis pead selle üle, kuidas lepitada teaduslikku maailmapilti selle ilmneva [manifest] pildiga, mis meil on maailmast, kui me seal igapäevaselt ringi toimetame. Kui tekib konflikt kahe pildi vahel, siis on meil näiteks järgmised võimalused: 1. Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon. MIKS? Teaduslik pilt toetub eksperimentaalsetele testidele ning tõendusmaterjalile. Ilmnev pilt põhineb eelarvamustelning meie ülesehitusest tingitud illusoorsetel arusaamadel. 2. Ilmnev pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas, teaduslik pilt on illusoorne. MIKS? Ilmnev pilt põhineb (igapäevasel) kogemusel, mida peab vältimatult eeldama ka teaduslik pilt. Kui teaduslik ettekujutus maailmast satub vastuollu ilmneva pildiga, siis see ettekujutus on ekslik

Filosoofia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi

Filosoofia
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. teadmisi tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust. · Duns kõneleb ironiseerivalt neist, kes teoloogia ja · Mõistus näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei filosoofia segamini ajavad. järgi lihtsalt kõike, mis mõistus talle ette kirjutab. · Metafüüsika · Jumala vabadus 6 · Metafüüsika objektiks pole mitte Jumal vaid · Jumalal puudub algselt isiksus. Isiksuseks muutub olemine. Ta alles loomisaktis. Niisiis maailma teke on · Metafüüsika jõuab abstraktse jumalamõisteni, Jumala isepuhkemine.

Filosoofia




Kommentaarid (11)

shigne profiilipilt
shigne: hähähähä :D:D:)

Sorry ma nüüd mingi alles panin seda tähele xD



Ehhh... ma arvan et see dieet sattus mulle lihtsalt kuidagi ette ja mul polnud seda kiirelt mujale kopida kui sinna.. oiiiiiappi.. mingi 25 inimest on selle juba alla laadinud ::DD

hehhehheeh. nujah, misteha.. ega see nüüd päris halb info ka ei ole ju :P ehkki kohatu..



deem, miks moderaator, kes selle läbi luges, ei maininud seda :P ...
21:10 14-04-2009
mohvikajuhv profiilipilt
mohvikajuhv: dieet seal lõpus on asjakohane viide vabaduse puudumisele
12:41 21-04-2009
lovegirl112 profiilipilt
lovegirl112: super hea, oli väga palju kasu;)
20:19 13-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun