Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabaaine majanduses - bilanss (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on need huvigrupid?
  • Kes on võlausaldaja?
  • Kes on laenuandja?
  • Kes on tarnijad?
  • Kes on töötaja?

Lõik failist

Vabaaine  majanduses 
Bilansi analüüs 7.tund
Bilansi analüüs
Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses 
äriühingutega seotud  huvigruppideks majapidamised
kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud 
peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu.
Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu 
peamisteks huvigruppideks investoreid ja  kreeditore 
ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad 
andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku 
informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste 
langetamiseks. 
Bilansi analüüs
Kaasaja  teadmistel ja  informatsioonil  põhinevas 
majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida 
ettevõtte  huvigrupid  vajavad ning laienenud on ka 
ettevõttele oluliste  huvigruppide  ring.
Kes on need huvigrupid?
Akti vselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide 
vajaduste eest seisvad  ühendused. Näiteks Ameerikas on 
loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), 
mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust li get. Ühendus 
püüab  omalt  poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust  
reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks 
peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte 
huvigruppe.  
Bilansi analüüs
Võlausaldaja ehk  kreeditor  on õigustatud pool
võlasuhtes. 
Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes 
on raha välja laenanud.
Võlgnik ehk  deebitor  on kohustatud pool 
võlasuhtes. 
Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on 
saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks 
kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi 
maksma.
Bilansi analüüs
Kaasaja  majanduskeskkonnas  arvestatakse järgmiste 
huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega:
1Investorid  – informatsioon investeeritud kapitalilt saadava 
tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 
2. Kreeditorid – ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 
3. Kliendid – informatsioon toodete ja  teenuste kohta, 
keskkonnasõbralikkus, 
kvaliteet, toote arendus, teiste 
klientide rahulolu. 
4. Töötajad – sissetulekud, sotsiaalsed   garantiid , motivatsiooni 
mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni  struktuur, 
töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, 
treeninguvõimalused,  eneseteostus .  
5.  Tarnijad  – ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, 
Vasakule Paremale
Vabaaine majanduses - bilanss #1 Vabaaine majanduses - bilanss #2 Vabaaine majanduses - bilanss #3 Vabaaine majanduses - bilanss #4 Vabaaine majanduses - bilanss #5 Vabaaine majanduses - bilanss #6 Vabaaine majanduses - bilanss #7 Vabaaine majanduses - bilanss #8 Vabaaine majanduses - bilanss #9 Vabaaine majanduses - bilanss #10 Vabaaine majanduses - bilanss #11 Vabaaine majanduses - bilanss #12 Vabaaine majanduses - bilanss #13 Vabaaine majanduses - bilanss #14 Vabaaine majanduses - bilanss #15 Vabaaine majanduses - bilanss #16 Vabaaine majanduses - bilanss #17 Vabaaine majanduses - bilanss #18 Vabaaine majanduses - bilanss #19 Vabaaine majanduses - bilanss #20 Vabaaine majanduses - bilanss #21 Vabaaine majanduses - bilanss #22 Vabaaine majanduses - bilanss #23 Vabaaine majanduses - bilanss #24 Vabaaine majanduses - bilanss #25 Vabaaine majanduses - bilanss #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fallinginlove Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Majandusarvestuse mõisted

VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamakse

Majandusarvestuse alused
thumbnail
5
docx

Finantsaruannete analüüs

Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss ­ näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne ­ kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne ­ näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioo

Majandusarvestus
thumbnail
28
xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4

Finantsjuhtimine
thumbnail
58
pdf

Finantsanalüüs konspekt

........................................................................................... 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .................................................................................................................................. 15 2.1.1 Varade ja kohustiste kajastamine ja hindamine ............................................................ 15 2.1.2 Finantsinstrumendid ...................................................................................................... 19 2.1.3 Ostjate tasumata summade juhtimine............................................................

Finantsanalüüs
thumbnail
44
docx

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS Antud k

Majandusarvestus
thumbnail
9
doc

Majandusarvestus kordamisküsimused

2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest ­ bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja

Majandus
thumbnail
18
doc

Majandusarvestuse kordamisküsimused

2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb:  põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning  lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja

Majandusarvestus
thumbnail
10
doc

ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID

· Finantsanalüüs · Finantsplaneerimine · Finantskontroll 2 2. FINANTSANALÜÜS 2.1. Finantsanalüüsi sisu, tähtsus, eesmärgid ja terminoloogia. Finantsanalüüsi all mõistetakse ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamist. Finantsanalüüsi siusks on ettevõtte finantsjuhtimise ja finantsaruannete ( bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne) analüüsimine. Et olla eduaks äritegevuses, peab ettevõtte juht või juhtkond nägema ette tulevikusündmusi ja võimalikke riske, oskama planeerida vajalikke finantsvahendeid ning võtma vastu õigeid strateegilisi otsuseid finantsjuhtimises. Finantsanalüüs on vältimatu kui ettevõttel seisab ees: laenutaotlus; ettevõtte ost ja müük; hinnangu andmine juhtkonna tegevusele; aktsiate emiteerimine;

Finantsjuhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun