Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabaaine majandusõpetus - bilanss (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest räägime?
  • Millest räägime?
  • Kuidas jaguneb raha kodus?
Vasakule Paremale
Vabaaine majandusõpetus - bilanss #1 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #2 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #3 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #4 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #5 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #6 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #7 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #8 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #9 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #10 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #11 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #12 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #13 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #14 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #15 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #16 Vabaaine majandusõpetus - bilanss #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fallinginlove Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
odp

Tulud ja kulud

Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Ku

Majandus
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............

Majandus
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

toodangut. 1.6 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver on diagrammijoon (graafik) mis kujutab kahe erineva hüvise valmistamise erinevaid kombinatsioone, eeldusel, et rakendatakse kõiki olemasolevaid (kättesaadavaid) tootlikke ressursse ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Graafiliselt näitab tootmisvõimaluste kõver ühiskonna majandusliku valiku võimalusi e ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste toodete teatud kindlate koguste valmistamisel, kui kasutatakse täielikult ära kõik olemasolevad tootmistegurid ja parim olemasolev tootmistehnoloogia. Tootmisvõimaluste raja kuju ja asendi muutumise põhjuseks võib olla majanduse ressursivaru või tehnoloogia taseme muutumine. Liikudes kõverat mööda vasakult paremale saame me rida erinevaid hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
thumbnail
74
doc

FINANTSJUHTIMINE

Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: ­ aruannete lugemine, ­ vertikaalanalüüs, ­ horisontaalanalüüs, ­ trendianalüüs, ­ suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks

Finantsjuhtimine
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: ­ aruannete lugemine, ­ vertikaalanalüüs, ­ horisontaalanalüüs, ­ trendianalüüs, ­ suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks

Majandus
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

Ettevõtte töötajaid huvitab, kas ettevõte jätkab tegevust tulevikus, kui edukas on ettevõte, kas on oodata palga tõusu. Lisaks ettevõttesisestele huvigruppidele tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid, kelleks on valitsusasutused, laenuandjad, kreeditorid ja potentsiaalsed investorid. Finantsinformatsiooni allikateks on ettevõtte majandusaasta aruanded: tegevuse aruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, aastaaruande lisad, audiitori järelotsus ja kasumijaotuse aruanne. Finantsaruannete uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: ­ aruannete lugemine, ­ vertikaalanalüüs, ­ horisontaalanalüüs, ­ trendianalüüs, ­ suhtarvuanalüüs. Aruannete lugemine loob üldise pildi ettevõtte finantstegevusest ja -seisukorrast. Vertikaalanalüüsi kasutatakse finantsaruannete andmete omavaheliste seoste analüüsimiseks

Majandus
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus

Majandusõpe
thumbnail
33
doc

Mikro & marko ökonoomika

ehitusmajandus ja juhtimine. Neid ühendab ühisosa nii hariduskavas kui ka kutseõpetuse süsteemis. See tähendab, et kutseõpetuse süsteemis on nende kolme valdkonna ühishuvid suuremad kui nende ühishuvid tehnikavaldkonnaga. See on ilmselt põhjus, miks nad eelistavad omaette kutseühingut. Praeguseks on oma kutseühingu loomise kavatsust välja näidanud ainult eelarvestajad- maksumusplaanijad. Kui kutseprobleemide lahendamisel on otstarbekas vaadelda kitsamaid majandus ja tehnika erialasid lahus, siis hariduse tasemel tuleks neid vaadelda koos sest neil on märkimisväärne ühisosa õppeainetes. Ka õpetamise poolt vaadatuna, Eesti väiksust arvestades, on otstarbekas hariduskavades mitte eristada kolme kutsevaldkonda. Arvestades ehitustootmise omapära s.t ehitiste kordumatust ja projekti keerukust (s.h. suurust ja kestust), mis tähendab, et iga ehitis

Micro_macro ökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun