Vaatluspraktika iseseisev töö nr 7 (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Erikool kui arenduskeskus kodune töö, koos õpilase ja õppejõu vigadeparandusega

ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [3] Allikas Kadri Ann Salla magistritöö [4] Kõiv, K. & Mägi, E. Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid 2005/2006 e-ait.tlulib.ee/163/1/salla_kadri_ann.pdf ­ Kadri Ann Salla magistritöö pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf Arvestuse saamiseks on vaja esitatut paranda ja täiendada nii, et selles ei leiduks väärtõlgendusi ja lausvalet. Paranduste tegemisel jälgige minu poolt teksti tehtud osundusi. Leian, et käesoleva töö retsenseerimine on VAJALIK KÕIGI ÜLIÕPILASTE POOLT, kes läbivad VP ja/või Eripedagoogika aluste kursust. Seepärast soovitan: · kõigil VP kursuse läbijail moodustada 3-4 liikmelised meeskonnad ja esitada rühmatööna moodles (ühe rühmaliikme nimel, teiste osalejate nimed materjalil) ülalesitatud töö TÕENE versioon hiljemalt 17. aprilli kella 16-ks. · Teemat arutame 18. aprilli seminaril Teie Ants Reinmaa Tartus, 14. aprillil 2012

Vaatluspraktika

4

doc

Vaatluspraktika iseseisev töö nr 6

ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õ

Vaatluspraktika

2

doc

Erikoolid

ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). Kutseharidust oli võimalik om

Eripedagoogika

4

doc

Erikool kui arenduskeskus

kas minna Waldorfkooli või Prantsuse lütseumi või kristlikku kooli. Neil on praeguse seisuga ainus õige võimalus, kus neid õpetatakse nii, et nad sellest tõesti areneksid. Huvialaringe peetakse ka õppimise üheks osaks (huvihariduseks), nii et kirjeldan ka seda. Pealegi koduleküljel on öeldud, et "Kroonuaia koolis on klassivälisel tegevusel märksa kaugemale ulatuv tähtsus kui ainult õpilaste vaba aja sisustamine. Ka klassivälise töö korraldus teenib korrektsioonitöö eesmärke." "Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides: · kangakudumise ring, · kunstiring, · meisterdamise ring, · muusikaring, · estraadilauluring, · poiste spordiring. Huvitöö teised üldeesmärgid on: 1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine 2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5

Eripedagoogika

6

doc

KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE

Kuna erikooli õpilaste vanus, arengu- ja haridustase erineb, siis on raske arvestada kõikide õpilaste ja nende individuaalsete huvide ja vajadustega. Õppimise edukus ning järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Rollitäitmise edukus sõltub tihti inimestest, kes tahavad vaeva näha ja rollitäitjat õpetada. Kogu erikooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise keskpunktis on töö lapse arengut mõjutavate teguritega: tervis, kodu, suhted, õppimis- ja elamisoskused. Õppetöö toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Igal õpilasel on õpivõlgnevustega toimetulekuks võimetekohane individuaalne õppekava. Lisaks teadmistepõhisele õppele sisaldab õppekava laiendatud praktilist õpet kodundus- ja üldtöö

Haridus

11

doc

Vaatluspraktika teine kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koo

Vaatluspraktika

7

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; 2) II kooliaste ­ 4.­6. klass; 3) III kooliaste ­ 7.­9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

Eripedagoogika

2

doc

Hariduspoliitika ja haridusõigus

EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihar

Pedagoogika alused

Kommentaarid (0)