50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lasats
Õppematerjali autor
Nagu vaarao seisab määratult kõrgemal kõigist lihtsurelikest ja tähtsate suguvõsade liikmeist, nii peab ka kuninga mausoleum kerkima kõrgelt üle nende haudade. Tohutu suurtest kivirahnudest ehitati esimene püramiid, mis oma vormilt ei olnud päris korrapärane ja on tuntud astmikpüramiidi nimetuse all (Sakkaras, Memfise lähedal, lõuna poole). Sellest ajast peale ehitasid kõik Vana riigi vaaraod endile püramiide, milledest IV dünastia vaaraode Hufu/Cheopsi ja Hafra/Chefreni püramiidid on kõige grandioossemad. Snofru oli esimene vaarao, kes III dünastia lõpul (või IV dünastia alul) tahtis endale rajada tõelise püramiidi. Kui esimesed püramiidid ehitati astmelistena, siis hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega. Varased püramiidid ehitati rohmakalt tahutud ning horisontaalselt asetatud kiviplokkidest, mida hoidis koos peaasjalikult nendi endi raskus, kuid mille vahele pandi ka mörti . Hiljem valmistati
väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema
kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha
jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha
balsameeriti eelkõige kad silmas pidades, et see oleks igal ajal kasutatav. Just ka
pärast olid egiptlaste hauad nii hästi varustatud toidu, joogi ja kõige eluks
vajalikuga - isegi mugavustega. Jumalad, vaaraod ja lihtrahvas kõigil on oma
ka. Jumalatel ja vaaraodel oli mitu ba'd ja ka'd. Vaaraodel oli erilised nimed
nende ka'de jaoks. Vaaraode kad tähistati sageli koguni eriatribuutide ja
pärisnimedega.
Olid ka teised isiksuse elemendid, näiteks ah ("viirastus" või "kummitus") ja rin
("vägevus", "võimsus").
Egiptlaste religioosses mõtlemises leidus rohkesti ka fetishismi (
taevasse läks. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda. Selle mõjukam osa kõrgem ametnikkond- koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valitseja sugulased. Aukandjate seast määras vaarao ka maakondade ehk noomide valitsejad nomarhid. Nende eesmärk oli viia kohapeal ellu vaarao korralduse (koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge). Vana riigi lõpul ei suutnud vaaraod enam asevalitsejaid hallata ning riik jagunes mitmeks iseseisvaks piirkonnaks. Olenemata riigi ühtsuse taastamisest, pidid tulevased kuningad väga palju arvestama asevalitsejatega. 12 Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja. Oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid. Usuteenrite osa ei piirdunud
Vaarao pidi ühendama kaks Egiptuse ajaloolist piirkonda Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse lahutamatuks harmooniliseks tervikuks. Kui ta seda suutis, siis toimis kogu maailmakorraldus ehk Maat, nagu egiptlased seda nimetasid. Seevastu kuningavõimu ja ühtse riigi langus tähistas egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaose ja hävingu ka looduses. Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste meelest lahutamatult seotud. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstsid ta muudest inimestest ka ülikutest kõrgemale, jumalate tasemele. Teda samastati erinevate jumalatega. Elava valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline kõrguste isand Horos. Seetõttu oli pistrik Egiptuse kuningavõimu üks peamisi sümboleid. Pärast surma sai vaaraost aga surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks sellele oli vaarao Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg
ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks 3000.a. eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes, rajades ka uue pealinna Memphise. · Seda perioodi, u 3000 2650 eKr, nimetatakse varadünastiliseks perioodiks (I-II dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri. · Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega. · Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad, allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia.
Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". 8 Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus. Ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes kõveraotsalist valitsuskeppi
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid