Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast
Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 58. Lihase ehitus kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 59. Lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. 60. Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: · Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda,
Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja välisservale. Mediaalsuunas läheb see Algab sämpudena kaheksa
4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5. Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes:
Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI
lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas KERELIHASED (Torso) 1. Lülisambasirgestaja (seljal)- algus ristluu tagumine pind ning niudeluuharjalt ja kinnitub koljul (Ühepoolse tegevusel kallutame, kahepoolsel tegevusel sirgestab selga.) SELJA SIRGEKS AJAMINE 2. Romblihas (rombikujuline)- algab kahelt alumiselt kaelalülilt ja 4 ülemiselt rinnalülilt ja kinnitub abaluule
hingamisteede kõhrelised osad), elastne (kõrvalestad, välimine kuulmekäik), kiuline (lülidevaheketastes, häbemeliiduses). k) Luukude - Eristatakse põimikulist (kõõluste kinnituskohad ja kolju õmbluste piirkonnas) ja lamellaarset luukudet (kogu skelett). Lihaskoe liigid: l) Silelihaskude - nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes. m) Vöötlihaskude - skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased. n) Südamelihaskude - südames. 4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha.
41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine. 42) Põlveliiges: --------- : --------- On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1) Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu
Kõik kommentaarid