Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

VITAMIIN E (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks meile vaja?
Vasakule Paremale
VITAMIIN E #1 VITAMIIN E #2 VITAMIIN E #3 VITAMIIN E #4 VITAMIIN E #5 VITAMIIN E #6 VITAMIIN E #7 VITAMIIN E #8 VITAMIIN E #9 VITAMIIN E #10 VITAMIIN E #11 VITAMIIN E #12 VITAMIIN E #13 VITAMIIN E #14 VITAMIIN E #15 VITAMIIN E #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koit1997 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

C-vitamiin

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid neid on siiski vaja sest nad mõjutavad organismis toimuvaid protsesse ja tõstavad organismi kaitsevõimet. Juba kaua aega on C-vitamiini igapäevast tarvitamist seostatud hea tervisega.

Bioloogia
thumbnail
24
pptx

A-vitamiin

A-vitamiin Taust  A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin  Lagundatakse, absorbeeritakse ja transporditakse koos organismis leiduvate rasvadega  A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja Ca ja Zn, toimet suurendavad C- ,D-, E ja Q-vitamiin  A-vitamiini vajadust suurendab valgurikas toit A-vitamiini allikad  A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I)  Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli  veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus

Bioloogia
thumbnail
6
ppt

E-Vitamiin

E-VITAMIIN Kristjan Jostov KBp-12 Mis asi on E-vitamiin? E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks,

Bioloogia
thumbnail
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 ­ 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 ­ 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 ­ 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 ­ 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 ­ 16 lk

Bioloogia
thumbnail
8
pdf

Vitamiinid

Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke

Bioloogia
thumbnail
19
docx

Vitamiinid

Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool (­ tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape

Biokeemia
thumbnail
9
doc

Vitamiinid

Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides.

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Vitamiinid

Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja

Bioloogia



Lisainfo

Ülevaade sellest, milleks ja kui palju vajame ning kuskohast üleüldse saada.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun