Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise." Renoir pööras valu energiaks. Loovus sai tema elutingimuseks. Ta valuline karjäär jätkus veel 19 aastat. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile.
Lootusetu ja ühepoolne armumine pansionaadi omaniku tütresse kutsus Vincetis esile sügava depressiooni. Esialgu tulid, firmaomanikud talle vastu ja viisid ta 1874.aastal üle Pariisi, lootes ,et miljöövahetus noormehele soodsalt mõjub. Prantsusmaal kohtus Vincet Millet´ ja Corot´iga , kes jäid ta sõpradeks surmani. Lõpuks ei suutnud noormees sealgi rahu leida ning kaotas 1876. aasta aprillis töökoha. Lühikest aega töötas van Gogh inglise pansionaadis õpetajana, aga 1876.aasta juulist alates jutustaja abilisena. 1877. aastal astus Vincent Amsterdami ülikooli teoloogiafakulteedi ettevalmistusosakonda, kuid loobus peagi ja eelistas kuulata Brüsselis spetsiaalset kursust misjonäridele. Ta pühitseti vaimulikuks. Vincent van Gogh oli tasakaalutu inimene , kes ei osanud mõõtu pidada. Ta oli põikpäine, suhtlemises kaasinimestega umbusaldav ja lausa talumatu. Kuid samas oli tal kirglik natuur,
Kõik kommentaarid