VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS 11.B Uurimistöö eesmärk Uurida rahvastiku rahvaarvu muutusi 1) Rahvastiku üldarvu muutus Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. a. 2) Rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000.a. Ja 2012. a. 3) Inimeste sisse - ja väljarände põhjusi. 2 Töö ülesehitus peatükkides 1) Esimeses peatükis on juttu üldise taustainformatsiooniga ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.......
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade......................................................................................
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon..................................................................
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää
Valga Põhikool EESTI RAHVUSPARGID Referaat Vlada Trussova 8.A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Valga 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Karula rahvuspark.......................................................................................................................5 Ajalugu....................................................................................................................................5 Loodus.....................................................................................................................................5 Ajalugu.................................................................................
..................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................14 LISA 1...........................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Ähijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Karula rahvuspargis, Lüllemäelt 7 km kagu poole. Järve pindala on 176,2 ha, suurim sügavus on 5,5 m ja keskmine 3,8 m. Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv
Siin asub ka Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku Eesti sügavaima järve, Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org, Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid (Haanjapark... 2009). · Karula rahvuspark (10 318 ha) - asutati 1979. a maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare
Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud
Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud
4.4 Meri ja rannikualad 14 5. Kaitstavad üksikobjektid 15 5.1 Kaitsealused puud 15 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud 17 5.3 Paljandid ja koopad 22 2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.
SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus 13 3.2 Majanduslik areng ja tulevikuperspektiivid 14 3.3 Haridus ja tervishoid 14 4. LOODUSHOID 16 KOKKUVÕTE 17 LISA 18 KASUTATUD MATERJALID 19 Sissejuhatus
Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud. Kõrgematel alatel ja maastikurajooni läänepoolsel servaalal on metsad liigirikkamad, seal on esindatud nii männid, haavad, lepad, pärnad, kased, kuused ja vähesel määral ka muud liigid. Madaliku territooriumile jääb ka Eesti Põllumajandus Ülikooli katse- õppemetskond. 11000 hektari suurusele Järvselja alale jäävad mõnekümne meetri kõrgused laugenõlvalised kühmud, mida katvad ürgmetsad on ühed paremini uuritud ökosüsteemid Eestis. Sealsed 200 aastased kuused ja pooleteise sajandi vanused kased ja haavad koos mändide ja pärnadega omavad tähtsat rolli loodushariduse ja teaduse seisukohalt (Arold, 2005). Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna
Taheva vald omavalitsus 357,92 (oma Hummuli alevik, Kohalik Hummuli Hoolekandekeskus valla elanikele) maja 154/7,8,13 omavalitsus - 383,48 Lüllemäe, Karula Kohalik Karula Hooldemaja 415,43 vald omavalitsus Hellenurme, Eesti eraõiguslik Lõuna-Eesti Hooldekeskus 550 Palupera vald isik Paju, Tõlliste Eesti eraõiguslik MTÜ Paju Pansionaadid 299,62 - 664,70
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Eestis es
· Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel; · Riia Peterburi maantee 35 kilomeetrit. 2. Rahvastik Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Värska valla rahvastiku statistikat analüüsides võib täheldada elaniku arvu pidevat kahanemist. Võrreldes 2000 aastaga on Värska elanike arv kahanenud 191 elaniku võrra ehk 13%. Antud töös on Värska valla rahvastiku võrdluspiirkondadeks võetud Eesti keskmine ja Põlva maakonna keskmine 2000- 2010 (tabel 1). Samuti võib täheldada üldse rahvastiku arvu vähenemist Põlva maakonnas.
1 Tegevusjuhend küla atlase koostamiseks 1. Vali sinule tuttav Eesti küla 2. Koosta küla iseloomustus ( asukoht, suurus, elanikearv, vaatamisväärsused, tekkelugu jne). Lisa asukohta kirjeldav kaart. Tee vajalikud mõõtmised kaartidelt. Kasuta http://atlas.ibs.ee/ http://www.regio.ee/ http://www.maaamet.ee http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 3. Koosta lühike küla maa-ala geoloogilise ehituse ja pinnavormide iseloomustus Kasuta Eesti atlase kaarte, geograafiaõpikut, Eesti geograafia CD ja vaatlust 4. Tutvusta küla erinevate teemakaartide abil. Koosta vähemalt 6 teemakaarti. Salvesta juhendi järgi iga kaart kõigepealt pdf-failna ja pärast liida üheks dokumendiks. Kasuta Kiira Mõisja Kaardiõpetuse tööjuhend Kodukoha atlase koostamine http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 5. Oma töö illustreerimiseks võid lisada fotosid, mis tuleb kindlasti allkirjastada. Vormistus
Ilmselt viis nende eesti- 17 Zjablovski 1818: 13-59 18 von Brömsen 1819: 124 19 Zjablovski 1818: 26, von Brömsen 1819: 124 vene kakskeelsus järgnevate põlvkondade keelelise venestumiseni, mida kindlasti soodustas halvustav suhtumine oma suguvendadesse. Veidi hilisemast ajast, 16.sajandi poolest, on teisigi, kindamaid teateid eestlaste pikaajalisest ja ulatuslikumast asumisest endise Pihkva kubermangu Krasnõi (praeguse Krasnogorodskoje) aleviku ja Opotska linna vahelisele alale. Aleviku tollasest venekeelsest nimest Krasnõi sai kohalike eestlaste kõnes Kraasna ja Kraasna maarahva või kraasnalaste nime all ongi selle keelesaare eestlased hilisematele põlvedele tuntuks saanud. Kraasnalaste eluolu uurinud folklorist Oskar Kallase andmeil pärinesid nad Setumaalt, olles tühjale maale kas ise tulnud või mõisnike poolt toodud 20. Kallas märgib, et Krasnõi ümbruses leidus suvel 1901, kui ta oma uurimisreisi kraasnalaste juurde ette
Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed.
Väikese küla kohta päris head võimalused. Mõnevõrra kurb on küll see, et neid üha vähem kasutatakse, praktiliselt enam ei ole võimalik näha, et mõnel platsil inimesed sporti teeks. Eelmistel aastatel korraldati pidevalt jalgpallimänge, kuid sel 4 suvel mängiti vaid ühe korra. Selline saatus lasub ilmselt paljudel väiksematel küladel ja asulatel. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Valla rahvastik 01.01.2015 seisuga 0-17 aastased; 17% 63 ja vanemad; 23% 18-27 aastased; 17% 28-62 aastased; 44% 0-17 aastased 18-27 aastased 28-62 aastased 63 ja vanemad Sooliselt jagunevad elanikud järgmiselt: 0-17 aastased: kokku 906 last, 464 poisslast ning 442 tütarlast 18-27 aastased: 846, nendest 459 meest ja 387 naist
mets. Gustav Vilbergi (Vilbaste) väljaandel komisjon (TA LKK), mis hakkas teaduslikult hakkas ilmuma populaarteaduslik ajakiri suunama ja algusaastatel ka korraldama Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale 1879 pidas akadeemik Gregor Helmersen Loodusevaatleja. looduskaitsetegevust Eestis (esimene esimees rännanud hõimud suhtusid loodusesse loodusuurijate seltsis loengu rändrahnude austusega. Neil olid pühad paigad, mida kaitsest
................................. 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ....................................................................................................................................... 6 Rahvastik ............................................................................................................................................. 6 Abja-Paluoja tänapäeval ...................................................................................................................... 7 HALLISTE .............................................................................................................................................. 8 Halliste kihelkond...............................
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Kallaste linna pindala on 1,93 km2. 2015. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 819 inimest. Asustustihedus on ~ 573,1 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Kallaste linna rahvastiku arv väheneb iga aastaga. Inimesed lahkuvad tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima, samuti noored, kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 5 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 200 inimese võrra. Kallaste linnas puuduvad suurettevõtted. Kallaste linnas on kaks suuremat ettevõtjat. Nendeks on toidupood A&O ning külaelanike poolt toidupood Ira Pood. Töötavate inimeste osakaal linnas on suhteliselt stabiilne, kuid küllalt madal, paljud töötavatest vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool linna. Kallaste on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil.
1.jaanuari 2015. aasta seisuga oli Jõgeva vallas elanikke 4139, neist naisi 2113 ja mehi 2026. Kõige rohkem oli 55-59-aastaseid (328 inimest-157 meest ja 171 naist) ning kõige vähem 85-aastaseid ja vanemaid (101 inimest-20 meest ja 81 naist). Asustustihedus- 9 elanikku km2 kohta [2]. Siimusti on kõige suurem asula Jõgeva vallas, kus on 635 elanikku. Jõgeva vallas on ka 4 kooli ning 6 lasteaeda [1]. Valla rahvastiku soolis-vanuselisest struktuurist väljendub, et rahvastik vananeb ja väheneb. (Joonis 2.) Seda põhjustavad eelkõige sündimuse langus ja vanemate elanike arvukuse suurenemine. Järjest enam liigub Jõgeva vallast inimesi välja ning üha vähem luuakse peresid, sest seal ei ole nii palju võimalusi nagu suurtemates linnades, valdades või maakondades . Näiteks ei ole Jõgeva linnas sünnitusmaja ning lähim on Tartus. Samuti kolitakse pärast põhikooli või keskkooli lõppu suuremasse linna, kus omandatakse edasi haridust või minnakse tööle
Sõmeru vald on rikas ka maavarade poolest. Maapõu peidab endas suuri põlevkivi- ja fosforiidivarusid. [2] 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES [3] 1.jaanuari 2016 seisuga on rahvastikuregistri andmetel vallas kokku 3460 inimest, neist 1710 meest ja 1750 naist. Vallaelanike arv on vähenenud möödunud aastaga võrreldes 32 inimese võrra. Sõmeru vallas sündis 2015. aastal 42 last, suri 30 inimest. Jooniselt on näha, et noorte inimeste osakaal on rahvastikupüramiidis 14 kuni 24 aastatel väike, mis on kindlasti tingitud 5 noorte suurtematesse linnadesse õppimaja elama minemisega, kuid see omakorda tekitab elanikkonna vananemise. 3
Sõmeru vald on rikas ka maavarade poolest. Maapõu peidab endas suuri põlevkivi- ja fosforiidivarusid. [2] 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES [3] 1.jaanuari 2016 seisuga on rahvastikuregistri andmetel vallas kokku 3460 inimest, neist 1710 meest ja 1750 naist. Vallaelanike arv on vähenenud möödunud aastaga võrreldes 32 inimese võrra. Sõmeru vallas sündis 2015. aastal 42 last, suri 30 inimest. Jooniselt on näha, et noorte inimeste osakaal on rahvastikupüramiidis 14 kuni 24 aastatel väike, mis on kindlasti tingitud 5 noorte suurtematesse linnadesse õppimaja elama minemisega, kuid see omakorda tekitab elanikkonna vananemise. 3
aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus *Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne...................................................., miks?...............................................................
Üheks põhjuseks on eelpool nimetatud koosluste suur bioloogiline mitmekesisus ja vajadus selle säilitamiseks. Teiseks oluliseks ajendiks on UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, mis kutsub üles hoidma maailma rahvastele unikaalseid ja korvamatuid väärtusi. Viimaste hulka kuuluvad ka meie pool-looduslikud ehk pärandkooslused, mis on looduse ja inimese ühislooming ning väärtuslikud nii teaduslikust, kultuurilisest kui esteetilisest seisukohast. Soomaa rahvuspark on aastast 1998 UNESCO maailmapärandi looduspärandi nimekirja nominandiks. Seega on meie ülesandeks kaitsta, taastada ning hoida selliseid kooslusi tulevastele põlvedele. Pärandkoosluste traditsiooniline majandamine on aga tänapäeval suurelt osalt võimalik vaid riigipoolse abiga. Oluline roll nende säilitamisel on riiklikel looduskaitse asutustel, samuti erinevatel seltsidel ja ühingutel, mille hulgast võiks esile tõsta Pärandkoosluste Kaitse Ühingut, mis loodi 1997. aastal.
HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1.1 Kohad, kus asus hiis .......................................................................................... 5 1.2 Mütoloogilised olendid, kes hiies elasid ...................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat p
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Piiumetsa maastikukaitseala Rühmatöö aines keskkonnakaitse üldkursus Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kaitseala üldine kirjeldus............................................................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................................................6 Lo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
