Facebook Like
Hotjar Feedback

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal olete sündinud ?
  • Milline haridus Teil on ?
  • Kui kaua olete elanud selles külas ?
  • Kui olete sisserännanu, siis kas asusite elama enne või pärast 2002.aastat ?
  • Mis hoiab Teid selles maakohas ?
  • Mis põhjusel asusite siia elama ?
  • Mitu liiget on Teie peres ?
  • Mitu liiget oli Teie peres (talus) aastal 2002 ?
  • Milline on Teie arvamus küla tuleviku suhtes ?
  • Mida olete teinud selle nimel, et elu külas kestaks ?
  • Mida Teie meelest oleks vaja muuta ?
 
Säutsu twitteris
Antsla Gümnaasium
-..............................-
11.B
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS
Uurimistöö
Juhendaja :
õpetaja
............................
Antsla 2013
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. KARULA RAHVUSPARK 5
1.1 Ajalugu ja asukoht 5
1.2 Eesmärk 5
1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis 5
1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 6
1.4.1 Mõniste vald 6
1.4.2 Antsla vald 6
1.4.3 Karula vald 6
1.4.4 Varstu vald 6
2. KARULA RAHVUSPARGI ALAL ASUVAD KÜLAD 7
2.1 Karula rahvuspargis asuvate külade andmete esitamise metoodika 7
2.2 Rebasemõisa küla 7
2.3 Lüllemäe küla 8
2.4 Mähkli ja Jõeperä küla 9
2.5 Apja, Kolski, Koobassaare küla 11
2.6 Haabsaare küla 12
2.7 Ähijärve küla 13
2.8 Kaika küla 14
3. KVANTITATIIVNE ANALÜÜS RAHVASTIKU ANDMETELE 2000 JA 2012 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKAD 18
LISAD 21
Lisa 1 Rahvaarvu muutuste tabel külade lõikes 21
Lisa 2 Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012 22
Lisa 3 Elanike jaotumine vanusegrupidesse aastal 2000 23
Lisa 4 Küsitlus leht 24

SISSEJUHATUS

Antud töö on valminud osutamaks tähelepanu kahanevale maaelanikkonnale. Mõningates maapiirkondades peaks üldiste võimaluste põhjal olema reaalne rahvaarvu suurenemine. Karula rahvupargi ala sai valitud piirkonna erilisuse, ning piirkonnas peituva potentsiaali tõttu. Kaunis loodus ning puhas elukeskkond, lisaks turismi soodustav rahvuspark. Inimestel peaks siin olema võimalik ökotoodete tootmise või turismiga ära elada. Rahvaarvu tõusu eelduseks on ka see, et inimesed ei pea ilmtingimata tegelema traditsioonilise maaeluviisiga, vaid tööd on võimalik teha arvutiga kauge maa tagant, elades samal ajal miljööväärtuslikus keskkonnas. Piirkonna perspektiivikust kajastav rahvaarvu võrdlemine viimase kümne aasta lõikes ei olnud kahjuks võimalik, sest puudusid täpsed andmed vastavate aastate kohta. Töö käigus kasutasin 2000-ndate ja 2012 -ndate aastate andmeid.
Uurimistöö eesmärgiks on:
  • Uurida rahvastiku üldarvu muutusi Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
  • Uurida rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012.
  • Uurida inimeste sisse - või väljarände põhjusi.
Käesoleva uurimistöö aluseks on hüpotees, et piisavalt atraktiivses, kuigi ääremaal asuvas maapiirkonnas on võimalik rahvaarvu kasv, või vähemalt mitte selle vähenemine.
Uurimismetoodika koosneb andmete kogumisest, süstematiseerimisest ja analüüsist.
Uurimise eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded:
  • Uurida Karula rahvuspargi kui väärtusliku elukeskkonna üldist tausta (looduslik – kultuuriline ning haldusjaotuslik);
  • Uurida Karula rahvuspargi alale jäävate külade tausta, elanike arvu ning selle muutumist, lisaks vanuselist ja soolist koosseisu;
  • Võrrelda aastatel 2000 ja 2012 toimunud rahvastiku muutusi ja koostada selle kohta analüüs.
Informatsiooni saamiseks kasutasin e-andmebaase ning erinevaid kodulehti. Kasutasin kohalike elanike hulgas läbiviidud küsitlust. Mõningast informatsiooni sain ka kohalikust omavalitsusest.
Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks.
Esimeses peatükis tuuakse välja uuritava piirkonna ajalooline, looduslik ja haldusjaotuslik taust, mis aitab uurimistööd paremini mõista.
Teine peatükk jaguneb kaheksasse ossa , millest esimene alapeatükk selgitab teise peatükki metoodikat ning ülejäänud alapeatükid sisaldavad andmeid iga konkreetse küla kohta koos tulpdiagrammi ja rahvaarvu muutumise võrdlusega.
Kolmas peatükk sisaldab kvantitatiivset analüüs ja kokkuvõtet.
Lisadena on töö lõpus materjalid, mida töö põhiossa pole mõttekas paigutada.
Uurimistöö valmimisele kaasaaitamise eest tänan juhendajat õpetaja Maire Puhmast, Antsla vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid.
Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud . Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd.
Need on:
  • Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet , traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula rahvuspargis (Aruanne). Võru Instituut.
  • Tomson , Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.

1. KARULA RAHVUSPARK

1.1 Ajalugu ja asukoht

Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark)
Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus , pikk ajalooliselt kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur.
Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001- 2005. Keskkonnaministeerium küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula rahvuspargi administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast. (Karula rahvuspark)

1.2 Eesmärk

Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvupargi eesmärk: 1.Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ning tutvustamine ja kaitsealuste liikide kaitse; 2. Loodusliku linnustiku kaitse; 3. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis

Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Inimasustus Karula Rahvupargi alal on hõre. 2007. aasta seisuga on aastaringselt asustatud majapidamisi 78. Tänaseks on majapidamiste arv 100 ringis . Rahvuspargi alal on 127 endise talu maad. Karula Rahvuspargi administratsiooni poolt on kooskõlastatud 131 kinnistu tagastamise ja erastamise toimikut, kuid kõik maaomanikud ei ela kohapeal. Kõige rohkem jääb talusid Kaika külla. Suuremad külad on veel Rebasemõisa, Ähijärve, Mähkli ja Jõeperä.
Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis aastaringselt on 1,6 (suvel 2,4) inimest/km2, mis on kuni 20 korrda madalam, kui Eesti keskmine (33 in/km2) ja mitmeid kordi madalam Eesti keskmisest maarahvastiku tihedusest. Ümbruskonna suuremad külad Lüllemäe ja Haabsaare kuuluvad Karula rahvusparki osaliselt.
Karula piirkond on ääremaa - Eesti ja Läti piiriala. Valga ja Võrumaa piiriala ja Antsla ning Karula valla piiriala. Kaugusest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #1 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #2 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #3 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #4 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #5 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #6 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #7 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #8 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #9 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #10 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #11 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #12 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #13 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #14 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #15 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #16 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #17 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #18 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #19 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #20 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #21 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #22 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #23 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #24 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #25 VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Riviera9 Õppematerjali autor

Lisainfo

Tegemist on kaitstud uurimustööga, mida hinnati 4-le. Töö sisaldab andmeid nii vallast, kui ka statistika ametist.Töö sisus on kirjutatud Lõuna- Eesti, Võrumaa piirkonna külasid, mis jäävad Karula Rahvuspargi alale.Töös võrreldakse 12 aasta jooksul toimunud muutusi rahvastikus just rahvuspargi aladel.
uurimustöö , rahvastik , Karula rahvuspark , rahvastiku muutus , Võrumaa

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
226
doc
Portugali põhjalik referaat
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
575
docx
Nimetu
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1072
pdf
Logistika õpik
161
pdf
Juhtimise alused
816
pdf
Matemaatika - Õhtuõpik



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun