Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK.....................................................................................
............12 4.Omapoolne hinnang.....................................................................................................................13 Kokkuvõte......................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................15 Sissejuhatus Antud referaadis on uurimise alla võetud Karula rahvuspark, selle omapäraste pinnavormide ning maastikega loodus, eesmärgid, mille poole püüeldakse ja visioon. Kirjeldatud on ka kaitse all oleva ala taimestikku ja loomastikku ning on välja toodud nii haruldased kui ka ohustatud liigid. Samuti on uuritud antud piirkonna turismindust ning turimsi põhimõtteid Karulas. Lisaks on juttu Karula asukohast ning ajaloost ning antud lühike ülevaade rahvuspargi korraldusest.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.......
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade......................................................................................
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis
suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4 Rahvaarvu muutumine aasta arv 1650 500 000 000. 1800 1 000 000 000 1918-27 2 000 000 000 1960 3 000 000 000 1974 4 000 000 000 1987 5 000 000 000 1999 6 000 000 000 2012 7 000 000 000 2022 8 000 000 000 2150 11 000 000 000 5 Kuidas kasvab maailma rahvaarv ? miljardit Arengumaad Arenenud riigid
8. Bangladesh 141 9. Kongo DV 181 9. Nigeeria 137 10. Etioopia 173 10. Jaapan 128 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 8090 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes 6000 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050
A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad. Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse (Novõi Revel), rahvasuus Kirbu külla. Külla hüüdnimi on kõnekeeles väga levinud ja tuleneb pärimuse kohaselt sellest, et ühes peres olnud palju kirpe. Praeguse Uus-Viru hingekirjas oli külanõukogu andmetel 1997. aasta algul elanikke 389, neist eestlasi vaid 55.
Kõik kommentaarid